Euroopa Liidu riigid leppisid eile kokku ühised seisukohad looduse taastamise määruse kohta, mis peab veel läbima kolmepoolsed läbirääkimised. Praeguse kokkuleppe järgi tuleb 2030. aastaks taastada 30% aladest, kus asuvad halvas seisus olevate kaitstavate liikide elupaigad ja elupaigatüübid. Eesti jätkab seni tehtud tööd elurikkuse hoidmisel ja taastamisel, hooldades järjest rohkem pärandniite, taastades märgalade looduslikkust ja eemaldades veekogudelt kalade rändetõkkeid.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul on ELi keskkonnanõukogus Eestis toetusel langetatud otsus ajalooline, sest nii pingutavad riigid üheskoos loodushoiu nimel. "Oluline otsus, kompromisse otsiti veel viimaste minutiteni," ütles Michal. "Meie vaatest võiks määrus olla kokkulepitust isegi ambitsioonikam, ikka selleks, et seni Eestist vähem looduse taastamisele ja heale keskkonnaseisundile rõhku pannud riigid tegutseksid senisest tõhusamalt ühise looduse säilimise nimel. See aitaks oluliselt edendada Eestis keskkonnahoidlikumalt toimetavate ettevõtjate ja põllumajandustootjate positsiooni ühisturul."

"Looduse taastamise määrus tähendab paremat tulevikku igaühele, ole sa ettevõtja, põllumees või loodusesõber. Mitmekesine ja liigirikas loodus paneb paremini vastu kriisidele, haigustele ning annab rohkem võimalusi inimeste täisväärtuslikumaks eluks," võttis Michal määruse olemuse kokku.

Määruses on olulisel kohal linnade elurikkus. Tekib linna rohealade säilitamise ja vajadusel suurendamise kohustus. Samuti on määruses kirjas põllumajanduse ökosüsteemide taastamine, mis tähendab kõrge väärtusega maastikuelementide hulga suurendamist ning kuivendatud turbaalade looduslikkuse taastamist. Metsade elurikkuse hindamiseks ette nähtud näitajad on löödud kaheks, osa neist on kohustuslikud ja ühised kõigile, teistest tuleb teha kohalike eripäradega arvestamiseks kõige sobilikum valik.

Eesmärkide saavutamiseks on tarvis märkimisväärset rahastust. Täpsema ülevaate saamiseks kohustab nõukogu mandaat Euroopa Komisjoni koostama konkreetsetest rahastusvõimalustest ja võimalikest puudujääkidest kokkuvõtte.

Maailmas on väljasuremisohus miljon liiki - seega iga kaheksas liik. Eestis on ligi poolte Euroopa Liidus ohustatud liikide ja elupaikade seisund ebasoodne.

Liikmesriigid kujundasid eile ühise positsiooni edasisteks läbirääkimisteks. Nüüd jätkuvad kõnelused kolmepoolselt koos Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga, mille käigus kujundatakse lõplik kompromiss.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 21. juuni 2023 pressiteade