Viimaste aastate kriisid, eriti Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, on fookusesse tõstnud Eesti inimeste toiduga varustatuse kriisiolukorras. Regionaalminister Madis Kallas tutvustas valitsuskabinetis ministeeriumi ja suuremate toidutootjate, -tööstuste ning kaubandusettevõtete koostöös valminud memo, mis analüüsib praegust valmisolekut toidu varustuskindluse tagamiseks kriisides ja pakub välja lahendusi võimelünkade vähendamiseks.

Kui varasem vaade varustuskindluse tagamisele keskendus varude kogumisele ning varustuskindlust peeti paljuski iseenesestmõistetavaks, siis minister Madis Kallase sõnul on praegune plaan laiapõhjalisem. Toidu varustuskindluse tagamise saab tinglikult jagada neljaks sambaks: isevarustatus, toimepidevus, väliskaubandus ning varud. "Viimasel aastal on põhirõhk pandud just ettevõtete toimepidevuse tõstmisele. Valitsuses täna heakskiidu saanud kava näeb ette toidu tarneahela muutmise kriisikindlamaks eri ministeeriumite vastutusvaldkondadesse jäävate lõikude puhul, aga lisaks ka toiduvarude poliitika uuendamist," ütles Kallas.

Maaeluministeeriumi asekantsleri Alo Aasma sõnul on koostöös toidutööstuste esindajatega valminud tegevuskava võtnud arvesse viimase aasta jooksul oluliselt muutunud julgeolekuolukorda ja ohupilti, mis on omakorda toonud esile riskid, mille realiseerumist hinnati varem pigem madalaks. "Kuigi just sõda Ukrainas on olnud suurim ohupildi muutja, siis tegevuskava käsitleb võimalikke kriise ja riske komplekssemalt, sest toidu varustuskindlus peab olema tagatud igas olukorras, olgu tegu tarneahela katkemise, küberintsidentide või millegi muuga," selgitas Aasma.

Aasma rõhutas, et tänu Eesti põllumeeste, toidutööstuste ning kaubandusettevõtjate tööle on vaatamata viimaste aastate suurtele kriisidele olnud toidu varustuskindlus lõppkliendi jaoks alati tagatud. "Küll aga teavad tootmise köögipoolt tundvad tarneahela osalised väga hästi, et varustuskindluse tõstmiseks on arenguruumi ja mõnel puhul lausa ka kriitilist vajadust kõigi nelja samba vaates - nii isevarustatuse, tööstuse toimepidevuse, varude kui ka väliskaubanduse tõrgeteta tagamise näol."

Paljud varustuskindlust puudutavad tegurid on teiste ministeeriumite vastutusalas. "Mul on hea meel, et saime täna valitsuselt mandaadi rääkida asjasse puutuvate ministeeriumitega läbi nende vastutusvaldkonda kuuluvate poliitikate võimaliku muutmise osas," lausus Aasma. Asekantsler lisas, et koostööd jätkatakse ka sektoriga - järgmine samm on kriisikommunikatsiooni mudeli loomine. See ühendaks toidusektori paremini ühtsesse infovälja, toetaks kiiremat väljumist kriisidest ning tagaks inimesele parema teenuse.

Valitsuse laua taga lepiti ka kokku, et järgmine kord annab regionaalminister Kallas valitsusele tehtud sammudest ja nende tulemustest ülevaate järgmise aasta alguses.
 

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade