Põllumajandusvaldkonna juht: koja eesmärk on sektori huvikaitse

Ragnar Viikoja asus maikuus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas tööle põllumajandusvaldkonna juhina. Viikoja sõnul on hetkel töö mõttes kõige aktuaalsem teema rohepööre ja sellega seotud strateegiad.

Ragnar Viikoja sõnul on tal tugev seos põllumajanduse ja maaeluga. "Olen sündinud Rakvere lähedal talus. Isa alustas põllumajandusega umbes samal ajal. Algselt toimetas ta ümber maja asunud paarikümnel hektaril, kuid tänaseks on see üle 1000 ha suuruseks taluks kasvanud. Praktiliselt kogu meie pere on olnud seotud talu tegemistega," rääkis Viikoja.

Muutuste surve

Vastse põllumajandusvaldkonna juhi sõnul hõlmab rohepööre paljusid teemasid ja puudutab ka teisi sektoreid. "Eks praegu ongi raske ühte konkreetset teemat nimetada, kuna näen, et lähitulevikus on mitmeid keskkonnaalaseid muutusi ja otsustamiskohti ees," rääkis Viikoja. Ta lisas, et koja vaatepunktist on oluline liikmeskonna suurendamise küsimus ja nende väärikas esindamine ning liikmetele lisandväärtuse pakkumine.

"Põllumajandus- ja toidutootmisesektoris on kindlasti väljakutseteks hetkel kõrged sisendite kulud ja langevad toodangu müügihinnad. Lisaks juurde kogu rohepöörde temaatika," arutles Viikoja. "Ma ütleks, et kogu põllumajandus ja veelgi enam kogu ühiskond peab järgnevate aastatega enda struktuuri ja mõttelaadi või maailmavaadet oluliselt muutma. Eelkõige pean siin silmas keskkonna teadlikku käitumist, toiduraiskamise lõpetamist, enda keskkonna jalajälje vähendamist ja kõik need muudatused saavad olema väga suureks väljakutseks ka kojale," tõdes ta.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Toiduohutus algab kestlikust toimimisest

Rahvusvahelisel Toiduohutuse päeval 7. juunil korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Toiduohutuse konverentsi. "Kui varasematel aastatel kutsuti toiduahela osalisi koostööle, siis tänavu on tähelepanu kestlikel toidusüsteemidel," kommenteeris koja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar teemade valikut.

Toidusüsteemidel on mitmeid tasandeid - need võivad hõlmata nii toidutootmist ja looduskeskkonna elurikkust kohalikul tasandil ja ka riiklike või globaalseid vaateid kestlikule toidutootmisele ja tervislikele tarbijaharjumuste edendamisele.

"Tähtis on, et kestlike toidusüsteeme arendades seaksime endale pikaajalisi eesmärke, mitte ei rahulduks lühiajaliste võitudega," toonitas Meeli Lindsaar. "Aina enam tuleb tähelepanu pöörata elurikkuse säilitamisele ja looduskeskkonna koormusele ning viljeleda toidutootmise viise, mis on keskkonda säästvamad kuid samas tagavad rikkaliku ja tervisliku toidulaua," selgitas ta.

Eestimaa Looduse Fondi põllumajandus- ja keskkonnaekspert Aleksei Lotman ütles, et aina enam on põhjust rääkida säästlikust põllumajandusest, mis saastaks vähem keskkonda ja kasutaks elurikkust säästvalt. "Tihtipeale küsivad inimesed, kas ökoloogiline jätkusuutlikkus halvendab toidujulgeolekut? Arvan siiski, et toidujulgeolek ja keskkonnahoid ei ole vastuolus. Pigem on põllumajandusega seotud märkimisväärne elurikkus, mis panustab toidujulgeolekusse mitmel viisil, tagades sealhulgas tolmeldamise ja loodusliku kahjuritõrje," kinnitas Lotman. "Viimaste aastate kriisid on näidanud, et toidujulgeolek on tagatud, kui sõltume vähem kaugelt pärit sisenditest nagu väetis, kütus, sööt ja seeme. Tasub meeles pidada, et ka ekspordisõltuvus võib olla julgeolekurisk," meenutas ta.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Põllumajandussektor tänab Eesti Panka talurahva tunnustamise eest

Eesti Pank andis välja uue hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu sõnul on meenemündi väljaandmine taluperede auks suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad Eesti toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks.

Teisipäeval, 30. mail läbisid Tunnustatud Eesti Toit ehk Pääsukesemärgi ekspertkomisjoni hindamise seitse toodet viielt erinevalt tootjalt. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna projektijuht Janne Viisma sõnul on kaubanduses hetkel saadaval üle 300 Eesti vanima toidumärgisega varustatud toitu või toiduainet. "Erilist head meelt tunnen selle üle, et seekord oli taotluste esitajate seas ka väiketootjaid, kes oma uudistoodetele Pääsukesemärki taotlesid. Saame neid kodumaiseid huvitavaid ja kvaliteetseid tooteid ka omalt poolt eestlastele tutvustada," lausus Viisma.

Viisma julgustas ka teisi toodutootjaid taotlema enda toodetele Pääsukesemärki. "Kui toote valmistamisel kasutatakse kodumaist toorainet, siis on igati ootuspärane, et tarbijale antaks oma toodangu kõrgest kvaliteedist ka teada," sõnas Viisma. "Hindamine toimub väljatöötatud kriteeriumide alusel, ekspertide isiklikud maitse-eelistused arvesse ei lähe ning hindamise ajal on toodete kaubamärgid ekspertidele teadmata. Lisaks põhihindamisele kontrollib EPKK märke kandvate toodete kvaliteeti ja tooraine päritolu ka jooksvalt."

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) funktsionaalsete toitude ja jookide arenduse suunajuht Rain Kuldjärv sõnas, et tore oli näha traditsioonilisi ja armastatud maitseid pakkuvaid kondiitritooteid, mis olid oma koostiselt väga puhtad ja lihtsad ning lühikese koostisosade loeteluga ehk täpselt sellised nagu teeks kodus. "Ehtsa või kasutamine tuli erinevate küpsiste puhul välja ka nende suurepärases sensoorses kvaliteedis!," toonitas Kuldjärv.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
06.06 ja 09.06 - EPKK teoreetiline koolitus "Lammaste kunstlik seemendamine"
14.06 - EPKK liikmete üldkoosolek
14.06 - EPKK konverents "Põllumajanduse ärifoorum 2023"
16.06 - EPKK infopäev "Veiserümpade klassifitseerimise põhimõtted"
20.06 - EPKK infopäev "Väetiseturu seminar"
21.06 - EPKK infopäev "Sigade seemendamine ja karja tervis"