Koolilõpetamise aeg on käes ja see toob lõpuaktustele taas kord sületäite viisi lõhnavaid pojenge. Punaseid, roosasid, valgeid, mis on Eesti taluaias läbi aegade kasvanud.

Tartumaal Peedul lillekasvataja Sulev Savisaare aiast leiab kõiki neid värve. Seal kasvab ka kollane pojeng, mis on oma õitsemise selleks aastaks juba lõpetanud.

Tuntud lillekollektsionääri pojengikogus oli viieteistkümne aasta eest umbes 500 erinevat sorti. Siis otsustas mees, et mis liig, see liig, ja valis välja sadakond parimat. Küsimusele, mis ühe pojengi teisest paremaks teeb, jäi aednik aga vastuse võlgu. «Mõnele näiteks ei meeldi üldse lihtõielised,» vastab ta napilt.

Põlatust saab lemmik

Õiekuju ja värvinüansid on tema aia pojengidel kohati sootuks tavatud. On nö tavalisi täidisõielisi, näiteks taluaedade roosa klassika «Edulis superba», aga ka väga mitmeid sorte lihtõielisi pojenge. Need on lillekasvatajate seas üsnagi avastamata maailm – aiandushuvilised on enne Savisaare aeda jõudmist neisse põlastusega suhtunud, kuid pärast külaskäiku just lihtõielisi pojenge tahavadki.

Tõesti, lihtõieline pojeng ei jää oma veetluselt ja õie suuruse poolest kuidagi alla täidisõielistele. Pigem mõjuvad nad kõigile teada-tuntud pojengisortidest isegi graatsilisemalt.

Kes siiski tahab, et lihtõielise pojengi õis oleks tihedam, võib lillele maiustamiseks anda kõdusõnnikut, õpetab Savisaar, – siis võib sellest saada isegi pooltäidisõielise pojengi. Sõnnik teeb pojengi õie igal juhul võimsamaks.

Pojeng on kehva mulla ja ümberistutamise suhtes võrdlemisi pirtsakas. Ka täidisõielised võivad jonnides esineda pooltäidisõielisena, kui neile miski meelepärane pole.

Sordiaretajale võib see pirtsakus teatud puhkudel isegi sobida, sest täidisõielisest pojengist tavaliselt seemneid ei saa, kuna tal pole tolmukaid – sordiaretus käib ikka risttolmeldamise teel. Lihtõielised pojengid, olgu looduslikud liigid või sordid, suudavad moodustada vilju ja seemneid.

Sulev Savisaar muheleb, et tal on endalgi loomisel kolm pojengisorti. Millised need on, jätab ta esialgu veel saladuseks, osutab aga ühele uudse väljanägemisega ristandile: valge lihtõielise pojengi seemnest on kasvanud helelilla pojeng.

Sealsamas kõrval on tagasihoidlik metsiku kibuvitsa õit meenutav pisike heleroosa lihtõieline.

Lai valik

Leidub aga ka suurejoonelisi sorte. Näiteks «Velma Atkinsoni» õie keskel on koogelmoogeli-kollane õiepadi, mida ääristavad kaunid roosad kroonlehed.

Eesti aedades vähelevinud on ahtalehised pojengid, mille lehed meenutavad kosmoselille või kummeli lehti. Savisaare aias kasvab ahtalehise pojengi täidisõieline sort «Flore Plena».

Savisaare pojengiaiale lisavad sügavust tume-tumepunased sordid, nagu näiteks täidisõieline «Dandy Dan» ning varre otsa õitsemise lõpuks täiesti korrapärase kera moodustav «Red Grace».