Uuring näitab seakasvatuse hüppelist kallinemist

Euroopa Komisjonil on käsil Loomade heaolu direktiivi läbivaatamine ning sellega seoses on esile kerkinud arutelud loomade puurides/aedikutes pidamisest EL-s.

2019. aastal läbi viidud kodanikualgatusele "Lõpetage puuriajastu" koguti 1,6 miljonit allkirja ning komisjon võttis eesmärgiks see ka seaduseks kirjutada. Kuna aga loomade puurispidamise keelamise võimalikku mõju ei ole seni uuritud ning teadaolevalt ei ole seda komisjonil ka kavas, tellis Copa-Cogeca esimese põhjaliku aruande, et paremini mõista sellise ettepaneku majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Uuringu tulemused toovad esile mitmeid tagajärgi, mis on seni avalikus arutelus täiesti tähelepanuta jäetud.

Uuringu viis läbi kolm teadusasutust¹ ning CAPRI mudelit kasutades keskenduti kahele sektorile ning kolmele stsenaariumile: emiste poegimisaedikute ja munakanade täiustatud puuride keelamisele a) kohene üleminek alates 2025. aastast, b) üleminek 2035. aastal ning c) üleminek 2045. aastal.

Teadlaste järeldused on selged: aedikute keelamisel langeb ELi seakasvatuse toodang sõltuvalt vaadeldavast stsenaariumist kas 23,6%, 8,4% või 0,5% võrra. Uuele poegimissüsteemile üleminek nõuab märkimisväärseid investeeringuid uutesse aedikutesse ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimisse. Olenevalt põllumeeste otsusest võivad investeerimiskulud ulatuda 2,1-3,5 miljardi euroni. Linnuliha tootmise osas peaks langus olema väiksem, kuna üleminek vabapidamisele on mitmel pool juba alanud, kuid EL-27 tasemel tuleks teha sarnaseid investeeringuid summas vähemalt 3,2 miljardit eurot.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Kestlik toidusüsteem muudab seniseid põhimõtteid

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juhi Meeli Lindsaare sõnul on toiduga varustatuse ja keskkonna küsimused välja toonud vajaduse arendada riikide kestlike toidusüsteeme, mis suudaks toitainete rikka toiduga varustatuse kõrval täita ka teisi olulisi eesmärke nagu säästvate tarbimisharjumuste rakendamine, loodust hoidev, taastav ning mahu poolest piisav tootmine.

Kui varasemalt on toidutootmise eesmärk olnud eeskätt põllumajanduse tootlikkuse suurendamine võimalikult sooda hinnaga, siis kliimamuutused ja keskkonna küsimused on taolise tootmisviisi jätkusuutlikkuse kahtluse alla pannud. Lindsaar ütles, et kui siia loetellu kaasata praegune toidumudel, mis on valdavalt ebasõbralik inimese tervisele, mistõttu üle 50% Euroopa täiskasvanutest on ülekaalulised ja toiduraiskamine, mis on võtnud mastaapse suuruse - on aeg muutusteks küps.

Kestliku toidusüsteemi kontseptsiooni sõnastas ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisel 2021. aasta märtsis. Seda määratletakse läbi viie tegevussuuna: kõigi inimeste ligipääs ohutule ja toitainete rikkale toidule; üleminek säästvatele tarbimisharjumustele; loodust hoidev, taastav ja mahu poolest piisav tootmine; toidutootjate õiglane elatustase ja väärtuse jaotus ning riskide maandamine ja vastupidavuse suurendamine.

Toidusüsteeme saab vaadelda erinevates suurusjärkudes: globaalselt, piirkondlikult, riiklikult või kohalikul tasandil. Sel on laiem majanduslik, ühiskondlik ja looduskeskkonna tähendus. Nad hõlmavad kõiki ja kõike meie ümber: nii põllumajandust, metsandust, kalandust, toiduainetööstust, kaubandust kui tarbimist.

"7. juunil toimuval Toiduohutuse konverentsi eesmärgiks on avada uks kestlikutele toidusüsteemidele ja arutleda, kuidas panna kokku Eesti, Euroopa ja maailma kestliku toidusüsteemide pusletükid," sõnas Lindsaar.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Vaata, millised uued tooted said külge Pääsukesemärgi

Sel nädalal lisandus Pääsukesemärki kandvate toodete hulka seitse uut toodet: Metsade Maitsed marmelaadikommid tumedas šokolaadis (Minna Sahver OÜ), Muna Liisa kanamunad (Eesti Muna OÜ), Võõpsu Mesila Mesi (Püvi OÜ), Sulbi Roosa viinamarjavein (Veinimäe OÜ) ning Viinamärdi Talu OÜ kolm toodet: Lambapiimajogurt Naturale, Pecorello - klassikaline lambajuust ja Stracciatella mozzarellaribadega koorejuust.

Teisipäeval, 30. mail läbisid Tunnustatud Eesti Toit ehk Pääsukesemärgi ekspertkomisjoni hindamise seitse toodet viielt erinevalt tootjalt. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna projektijuht Janne Viisma sõnul on kaubanduses hetkel saadaval üle 300 Eesti vanima toidumärgisega varustatud toitu või toiduainet. "Erilist head meelt tunnen selle üle, et seekord oli taotluste esitajate seas ka väiketootjaid, kes oma uudistoodetele Pääsukesemärki taotlesid. Saame neid kodumaiseid huvitavaid ja kvaliteetseid tooteid ka omalt poolt eestlastele tutvustada," lausus Viisma.

Viisma julgustas ka teisi toodutootjaid taotlema enda toodetele Pääsukesemärki. "Kui toote valmistamisel kasutatakse kodumaist toorainet, siis on igati ootuspärane, et tarbijale antaks oma toodangu kõrgest kvaliteedist ka teada," sõnas Viisma. "Hindamine toimub väljatöötatud kriteeriumide alusel, ekspertide isiklikud maitse-eelistused arvesse ei lähe ning hindamise ajal on toodete kaubamärgid ekspertidele teadmata. Lisaks põhihindamisele kontrollib EPKK märke kandvate toodete kvaliteeti ja tooraine päritolu ka jooksvalt."

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) funktsionaalsete toitude ja jookide arenduse suunajuht Rain Kuldjärv sõnas, et tore oli näha traditsioonilisi ja armastatud maitseid pakkuvaid kondiitritooteid, mis olid oma koostiselt väga puhtad ja lihtsad ning lühikese koostisosade loeteluga ehk täpselt sellised nagu teeks kodus. "Ehtsa või kasutamine tuli erinevate küpsiste puhul välja ka nende suurepärases sensoorses kvaliteedis!," toonitas Kuldjärv.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid

02.06 - EPKK infopäev "Põllu- ja metsamaade hindamine ning maksustamine"
06.06 - EPKK infopäev "Sõnniku- ja silohoidlate renoveerimine ja rajamine "
06.06 ja 09.06 - EPKK teoreetiline koolitus "Lammaste kunstlik seemendamine"
07.06 - EPKK toiduohutuse konverents 2023 "Kestlikud toidusüsteemid"
08.06 - EPKK infopäev "Uuemad arengud piimakarja söötmises"
16.06 - EPKK infopäev "Veiserümpade klassifitseerimise põhimõtted"