|
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri
(2023-05-26 08:35:44)
|
Maaelukomisjoni kohtumisel tuli jutuks põllumajandussektori konkurentsivõime
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmete kohtumisel Maaelukomisjoniga tõdeti ühiselt, et esmatähtis on tagada pädeva järelkasvu küsimus, sest sellest sõltub nii loomade heaolu, kui ettevõtete jätkusuutlik toimimine lähitulevikus. "Lisaks tuli teemaks, et kliimaeesmärkide ja rohepöörde täitmiseks lähiajal tehtavad otsused ei tohi halvendada sektori suutlikkust tagada meie toiduga varustatuse taset," osutas koja juht Ants Noot.
23. mail kohtusid EPKK nõukogu liikmed Maaelukomisjoniga, et tutvustada koja liikmeskonda, tegevusplaane ja lähiaja eesmärke. Eraldi anti ülevaade tegvustest, millesse koda on lähiajal kaasatud.
Koja juhatuse esimees Ants Noot sõnas, et jätkuvalt on üleval omamaise toiduga varustamise küsimus, sest kõigis toidugruppides ei ole vajalikku isevarustatuse taset veel saavutatud. "Juba toidujulgeoleku vaatepunktist on see oluline teema. Ka on pikemat aega üleval olnud, et elutähtsa teenusena tuleks määratleda toidu varustuskindlusega seotud ettevõttevõtete tegevus," rääkis ta. "Sellest tulenevalt on ülioluline, et meie ettevõtted oleks euroliidu tsoonis jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised. Siin mängivad rolli mitmed asjaolud: toetuste määrad, mis peaksid olema võimalikult ühtlased võrreldes teiste liikmesriikidega. Samuti maksusoodustused sektorile ei tohiks kahjustada Eesti ettevõtjate huve. Kõige olulisem on, et erinevad otsused, mida Riigikogus võetakse vastu või algatatud eelnõud, et need ei halvendaks meie ettevõtjate turupositsiooni ja konkurentsivõimet võrreldes regiooni teiste riikidega," selgitas Noot.
Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles kohtumise järgselt, et haridusvaldkond oli üks paljudest teemadest, kus leiti tugev ühisosa.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.
|
|
|
Ukrainlased käisid kojas kogemusi omandamas
Eile, 24. mail külastas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kõrgetasemeline Ukraina riigiametnike delegatsioon, kes viibisid Eestis õppereisil, et hankida kogemusi Euroopa Liiduga liitumise ette valmistamiseks. Kohtumisel osalesid koja juhatuse esimees Ants Noot, toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar ning Brüsseli esindaja Ene Kärner.
Ants Noot väljendas esmalt tugevat toetust ja lugupidamist Ukraina rahvale ja kõigile delegatsioonis osalenutele, kes on pidanud vapralt toime tulema uskumatuna tunduva Venemaa agressioonisõjaga. "Sõjale vaatamata läheb igapäevaelu siiski edasi ja meil tuleb vaadata tulevikku. Eestil oleks kahtlemata heameel võtta Ukraina vastu Euroopa Liidu ühtsesse sõbralikku perre," tõdes ta.
Ants Noot andis lühikese ülevaate EL ühisest põllumajanduspoliitikast ja selle põhimõtetest, rõhutades kolme suurt valdkonda: toiduohutuse tagamine ja nõuetele vastamine, toetused ning maaelu areng. "Eesti põllumeeste jaoks oli EL-ga liitumisel väga oluline juurdepääs ELi toetustele ning meie kaupade jõudmine ELi ühisturule," rääkis ta. Ta nimetas ka mõningaid halvemaid kogemusi, näiteks piiripunktide välja ehitamine Eesti ja Läti vahel, mis muutus peale liitumist mõttetuks investeeringuks ning läbirääkimistel kokkulepitud otsetoetuste madal tase võrreldes teiste liikmesriikidega, mis on hiljem osutunud konkurentsi piiravaks asjaoluks.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.
|
|
|
Parima Noortaluniku nimetuse noppis Tiina Laanemets
21. korda toimusid Noortaluniku kutsevõistlused, kus sel korral osales 33 võistlejat. Osalejate arvukusele vaatamata oli võistlustules vaid neli naist, kellest üks saavutas esikoha ja teine pääses esikolmikusse.
Türi Lillelaada ajal toimunud Noortaluniku võistlus paistis silma selle poolest, et naisvõistlejad näitasid üles head ettevalmistust ja saavutasid esikolmikus lausa kaks kohta. Võitja Tiina Laanemets oli ise ka üllatunud võidu ja oma heade tulemuste üle. "Mulle lihtsalt öeldi, et võistlus on tulemas ja soovitati osaleda. Mõtlesin, et miks mitte ja panin oma nime kirja. Poleks kunagi arvanud, et ma võidan," rõõmustas Laanemets. Ta ütles, et kuigi osales tänavu esimest korda, planeerib ta järgmine aasta kindlasti osaleda. "Noortaluniku võistlusel tasub kindlasti osaleda, mina kutsun kõiki ennast siin proovile panema. See võistlus annab kogemuse ning seeläbi on võimalik saada julgust edaspidiseks. Näiteks varsti on tulemas kutseeksam ja pärast võistlust on mul kindlasti rohkem julgust eksamitulle astuda," lausus Laanemets. Küsimuse peale, millised alad olid kergemad ja mis raskemad, tõdes võitja, et lüpsmine oli tema jaoks kerge, aga traktori vigursõit oli keeruline, kuna praktikat eriti ei ole.
Kolmanda koha saavutanud Karin Sabalisk on võistlusel osalenud juba aastast 2018. Eelnevatel aastatel on Karinit samuti edu saatnud. Ta on võitnud Perenaise tiitleid ning siiani tema kõrgeim koht üldtabelis on olnud 2. koht. Lisaks, osales võistlusel ka Karini vend Ranel, kes esikolmikusse seekord küll ei jõudnud. "See võistlus on äge vaheldus argielule. Siin ei ole mingit pinget, pigem tuleme vennaga toredalt aega veetma," sõnas Karin Sabalisk. Lisades, et tema jaoks ei olnud oluline venda võita, kuid tore oleks olnud siiski koos vennaga esikolmikusse jõuda.
Vajalik kohtumiste paik
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna nõunik Kaisa Vahtmäe tunnustas Järvamaa Kutsehariduskeskust võistluse korraldamise eest. "Noortaluniku võistlus on oluline mõõduvõtmise koht, siin saavad sektori noored ennast proovile panna," sõnas ta.
Võistlusel oli mitmeid toetajaid, kellest enamik olid ka kohapeal ja viisid ise võistlusalasid läbi. DeLaval OÜ järelturu müügijuht Jüri Anepaio ütles, et nemad osalevad üritusel juba kümnes aasta ja on toetajad seetõttu, et võistluspäev annab võimaluse näha, mis on sektorisse sisenevate noorte tase.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.
|
|
|
Allikas: Eesti Põllummajandus-Kaubanduskoja teade
| |
|