Ehkki kiireim aeg mullas sorkimiseks ja istutamiseks on suve hakul mööda saanud, jagub Nurga puukoolis tegemist küllaga. Puid on siin ju tuhandeid.

Kooli omanik, pruuniks päevitunud Rudolf Pehter paneb Nissi vallas Ellamaal paiknevas puukoolis parajasti kliendile kaupa kokku ja nii jääb mul aega müügiplatsil uudistamiseks. Puud-põõsad rivis, sildid küljes: acer, pinus, sorbus, juniperus, picea – vahtrad, männid, pihlakad, kadakad, kuused. Pikad, madalad, tumerohelised, helerohelised, kirjud.

Tänavu on populaarseks muutunud suured, paari-kolmemeetrised puud, kuigi nende hind küündib nelja-viie tuhandeni. Eks lageda põllu peale maja ehitanud inimesed taha ju võimalikult ruttu elamisse ilusat aeda saada.

Märgatavalt on aastatega tõusnud ka inimeste teadlikkus. Näiteks ebaküpressi, mis on küll ilus, kuid külmaõrn ja päikesekartlik ning nõuab aednikult katmist-varjutamist, enam eriti ei osteta. Menukad on poogitud männid, kuused, nulud.

Erilised puud

Ettekujutuse traditsioonilisest puust-põõsast võib Nurgal täiesti ära unustada, kuigi ka need ei puudu siit. Ent nende kõrval võib oma aeda valida ka kadaka, mille oksad roomavad mööda maad, kuuse, mis mõnekümnest sentimeetrist kõrgemale ei kasvagi, või põõsja konksmänni.

“Meie “hitt” on varre otsa poogitud kääbusvormid,” võtab Rudolf Pehter kinni ümmargusest männiladvast, mis on pika ja peene tüve otsas. Selliselt poogitud puu kasvab ülevalt palliks või leinavormiks (longus okstega) ega vaja mingit pügamist.  

Nurga talusse kolis pere ligi kümme aastat tagasi Võrumaalt

Aastatega on maja ümber tehtud tõsist tööd. Maha on võetud tublisti metsa.

Esiisade kombel kände põletades on sündinud põllud, kus nüüd kasvavad puu- ja põõsalapsed. Lasteaias ehk pisikestes potikestes on taim, mis kasvab seal kolm-neli-viis aastat. Edasi pannakse puulaps kooli ehk suuremasse potti, kus ta kogub jõudu veel mõne aasta, aga võib kohe minna ka müügiplatsile.

Materjal taimede paljundamiseks võetakse 60–80% ulatuses Nurga puukoolist, kuid edasi rändavad need Poola kasvuhoonesse.

Taimi paljundatakse kahel viisil: pistikust ja pookides

Kogu see kraam viibib pool aastat Poola kasvuhoonetes ja saabub siis kodumaile tagasi, aastaks või pooleks Eesti karmi kliimaga kohanema.

Puukooli ja arboreetumi korrashoidmine nõuab omajagu tööd ja ressursse. Kevadel tuleb istutada, on vaja rohida, kasta ning haiguste ja putukate vastu pritsida. Viimast tuleb teha kord nädalas ja selleks kulub vähemasti poolteist päeva.

Nagu paljud teised ettevõtjad, kurdab ka Rudolf tööjõu nappuse üle. Suures osas tehakse töö ära oma perega, näiteks poegadel on kohustus niita. Suvel käivad abiks malevalapsed.

Aastatega on nii puukooli sortiment kui ka müügimaht üha kasvanud.

Kõige rikkalikum valik

Vastast pole

Põhikäive aprillis-mais

•• Nurga puukool on kõige rikkalikuma valikuga puukool Eestis. Okaspuude sortimendis ei ole talle vastast terves Baltikumis ega Põhjamaadeski.

•• Puukooli hinnakirjas on 431 lehtpuud ja 777 okaspuud. Arboreetumis kasvab 512 lehtpuud ja 1016 okaspuud. 

•• Nurga puukooli koduleheküljel on väga mitmekülgne puittaimede andmebaas koos piltide ja infoga.

•• Ligikaudu pool müügil olevatest taimedest on n-ö puukooli enda omad, s.t on vähemasti ühe aasta kasvanud siin ja meie kliimas kohanenud või on pist- ja pookoksad võetud Eestis kasvanud taimelt.

•• Puukooli viimaste aastate käive on ligi kolm miljonit krooni, millest 80% tuleb aprillis-mais.

•• Talvisel ajal tegeletakse andmebaasi korrigeerimisega, mis võtab umbes kuu. Samuti tegeletakse haljastusprojektide koostamise ja konsultatsiooniga.

Allikas: Eesti Päevaleht 11.06.2007, Kristiina Viiron.