Valitsus otsustas toetada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, millega soovitakse vähendada ühekordsete pakendite kasutust ja soodustada üleminekut korduskasutatavatele pakenditele nii toitlustuses kui ka kaubanduses.

Iga eurooplane tekitab aastas peaaegu 180 kg pakendijäätmeid. Üha hoogsam tarbimine kasvatab iga aastaga jõudsalt ka pakendi- ja plastijäätmete teket. Kui midagi ette ei võeta, tekib EL-is 2030. aastal pakendijäätmeid 19% ja plastpakendijäätmeid 46% rohkem kui praegu.

Olukorra parandamiseks on Euroopa Komisjon esitanud uued pakendieeskirjad, et Euroopa riigid ühiselt pingutaksid pakendijäätmete tekke vähendamisele. Fookuses on korduskasutus ja tarbetu pakendamise vältimine. Muudatustega soovitakse vähendada pakendijäätmeid 2040. aastaks igas liikmesriigis 15% elaniku kohta võrreldes 2018. aastaga. Selle tulemusel tekiks kogu ELis umbes 37% vähem jäätmeid.

Peamised muudatused:

• kohvikutes ja restoranides kohapeal söömiseks keelatakse ühekordsete nõude kasutamine
• kohvikud, restoranid, tanklad ja kauplused saavad eesmärgid, mitu protsenti kohe tarbimiseks mõeldud toitu ja jooke tuleb 2030. ja 2040. aastaks müüa korduskasutatavates (ehk ringluspakendites) või taastäidetavates pakendites (ehk tarbija oma anumas)
• tarbetu pakendamise lõpetamiseks keelatakse väikepakendid (nt minišampoonipudelid hotellides) ning ühekordsed puu- ja köögiviljapakendid (nt kilepakendis banaanid)
• keelatakse nn petupakendid, mis jätavad mulje, justkui oleks selles toodet rohkem (nt topeltseinaga, vale põhjaga)
• luuakse üle-euroopaline ühine pakendite ja jäätmekonteinerite märgistamise süsteem
• 2029. aastaks juurutatakse pandipakendi süsteemi ka teistes EL riikides, kus pudelite-purkide ringlussevõtt jääb alla 90%

Valdav osa muudatusi on plaanitud jõustada alates 2030. aastast. Praegu käivad otsekohalduva määruse läbirääkimised ning ka Eesti saab öelda oma sõna sekka.

"Ilma korduskasutust suurendamata ei saa me plastireostust lahendada. Siin on oluline meeles pidada, et korduskasutatavad pakendid ei pea olema tehtud plastist, ka teised materjalid pakuvad võimalust pakendite korduskasutuseks. Ühekordsete pakendite kasutamine on suur kulu nii inimeste rahakotile kui keskkonnale, seetõttu peame vähendama jäätmeteket ja liigset pakendamist," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Eesti toetab pakendi vähendamise ja tarbetu pakendamise vältimise meetmeid ning pakendite korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärke. "Samas peavad pakendite korduskasutuse meetmed arvestama väikeettevõtete eripärasid ning vajadusel peavad olema erandid hügieeni-, toiduohutuse või keskkonnaprobleemide korral," selgitas Heinma.

"Lisaks oleme nõus, et ühekordsete pakendite kasutust tuleb piirata, aga soovime luua erandid juhtudeks, kui pakendamine on vajalik toote säilivuse pikendamiseks ehk toiduraiskamise vähendamiseks."

Ettepanekuga saab täies pikkuses tutvuda siin: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022PC0677

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade