Maa-ameti andmetel tehti 2022. aastal haritava maaga 1452 ostu-müügitehingut, mida on viiendiku vähem kui aasta varem. Samas tehingute koguväärtus jätkas kasvu ja oli 110,1 miljonit eurot, käive suurenes 2021. aastaga võrreldes poole miljoni euro võrra.

Jätkub trend, kus haritav maa turg koondub juriidiliste isikute kätte. Samas 2022. aastal suurenes haritava maa müüjate seas mõnevõrra eraisikute ja riigi osatähtsus. Ka ostjate poolelt on näha eraisikute jätkuvat huvi soetada haritavat maad.

Tehinguaktiivsuse poolest paistavad silma Harju, Pärnu, Lääne-Viru ja Viljandi maakond, kus tehti vastavalt 209, 130, 124 ja 117 tehingut. Väikseima tehingute koguarvuga olid Hiiu ja Põlva maakond, kus tehti vastavalt 36 ja 45 tehingut. Nii Harju kui ka Viljandi maakonnas sõlmiti põllumaa tehinguid koguväärtuses enam kui 10 miljoni euro eest.

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2022. aastal 5306 eurot ja aastane hinnakasv 25%. Haritava maa hinnakasv kiirenes ning võrreldes viie aasta taguse ajaga püsis hektari mediaanhind koguni 77% kõrgemal. Aastases võrdluses ei ole maakonda, kus hektari mediaanhind oleks madalam kui eelnenud aastal ning kõrgeim mediaanhind oli Tartu maakonnas (6336 eurot). Põllumaa saab kõige odavamalt kätte Saare maakonnas, kus hektari mediaanhind oli 3363 eurot. Boniteedist lähtuvalt müüdi kõige paremaid põllumaid Lääne-Viru ja Järva maakonnas, kus müüdud haritava maa kaalutud keskmine boniteet oli 48 (perspektiivne boniteet 51). Üle keskmise paremaid maid müüdi veel Jõgeva, Tartu ja Rapla maakonnas.

Põhjalikum ülevaade Maa-ameti veebilehel.

Allikas: Maa-ameti 09.05.2023 pressiteade