|
Kvaliteetne eestimaine toit on käeulatuse kaugusel
Eestis on kauplustes 300 toiduainet, mille pakenditel ilutsev Pääsukesemärk annab teada, et tegu on tunnustatud kvaliteetsest eesti toorainest Eestis toodetud toiduga. Rõngu pagari juhatuse liige Kristel Peri on seda meelt, et märki jälgides saab ostja kindel olla toidu headuses.
"Kuna toidumärgiseid on mitmeid, siis olen tihti selgitanud sõpradele pakenditel olevate märkide erinevusi ja juhtinud tähelepanu asjaolule, et Pääsukesemärgi tooted on tunnustatud Eesti maitse, mille peale saab alati kindel olla," osutas Kristel Peri.
Rõngu pagari juht ütles, et nad pööravad toodete koostisosade kvaliteedile suurt tähelepanu. Peri meenutas juhtumit, kus nad ühelt kondenspiimatootjalt palusid valmistada säilitusainevaba toodet, et seda lisada oma tordile. Tootja oligi valmis nende jaoks tootes muudatuse tegema. "Meie tooted on säilitusainete vabad ja ilma e-aineteta, valime ka toorained välja selle järgi, et need oleks kvaliteetsed, sest ainult nii me saame olla kindlad, et meie toodang on parim," kinnitas Peri.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Pääsukesemärgi projektijuhti Janne Viisma sõnul on tegu päritolu ja kvaliteedimärgiga, mis kinnitab tarbijale, et toote põhitooraine on 100% eestimaine ja toodetud Eestis. "Pääsukesemärk annab kinnitust sellest, et toode on kvaliteetne. Neid tooteid tarbides annad ühtlasi oma panuse Eesti põllumajanduse arendamisele ja toetad kohaliku toidu tootmist," kinnitas Viisma.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.
|
|
|
|
Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!
Kevad on käes ja Eestimaale on saabunud nii siin pesitsevad, kui ka põhja poole liikuvad rändlinnud. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud rändel olevate haneliste arvukus ja kahjuks ka nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud - seda on märganud põllumajandustootjad ise, kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud.
"Kui mõned aastad tagasi oli kohati hanede ja laglede piiratud tingimustes letaalne heidutus lubatud, siis viimastel aastatel seda võimalust enam ei ole," sõnas EPKK põllumajandusvaldkonna nõunik Kaisa Vahtmäe. Ta lisas, et letaalne heidutus on kõige efektiivsem lahendus põldude kaitseks. "Nüüd peab põllumees kasutama alternatiive, mis ei ole kaugeltki nii mõjusad ning nendega kaasnevad ka suured kulud," täiendas Vahtmäe.
"Osalist leevendust lindude tekitatud kahjudele pakub riigi poolt makstav hüvitis. Põllumehed peavad Keskkonnaametile kõikidest tekkinud kahjudest kindlasti teada andma, kuigi kahjude kompenseerimise ulatus on piiratud kehtivate õigusaktidega. Keskkonnaametnikud hindavad kahjustuse vastavalt kehtestatud metoodikale ja selle põhjal arvutatakse hiljem ka kompensatsioon. Looma tekitatud kahjusid reguleerivas Keskkonnaministri määruses on kirjas, et rändlindude tekitatud kahju hüvitatakse kuni 3200 euro ulatuses ühele isikule ühe saagiaasta kohta," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Olav Kreen.
Samuti hüvitab Keskkonnaamet kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses piirmääraga kuni 3200 eurot ühe majandusaasta kohta. Taotlus kahjustuse vältimisabinõule tehtud kulutuse hüvitamiseks rahuldatakse, kui rakendatud vältimisabinõu on efektiivne ning kahjustuse tekkimise tõenäosust arvestades proportsionaalne tehtud kulutusega.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.
|
|
|
|
Teraviljatoimkonna uus esimees rõhutas koostöö vajalikkust
Täna, 18. aprillil 2023 valiti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna uueks esimeheks Linas Agro OÜ juhatuse esimees Mihkel Hang, kes valdkonna probleemidest rääkides tõdes, et lahendamist ootavad mitmed kiired teemad - alates toidutootmisest ja lõpetades põllumajandusvaldkonna haridust puudutavate küsimustega.
"Samuti on endiselt päevakorras kõik see, mis on seotud toidutootmisega ja Euroopa Liidu vastavate regulatsioonidega, nii taime- kui teraviljakasvatuses," sõnas koja teraviljatoimkonna uus esimees Mihkel Hang.
Teraviljatoimkonna esimehe valimisel ütles Hang, et teda pani kandideerima soov valdkonnas rohkem kaasa rääkida ja oma teadmisi koja huvides ära kasutada. "Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkond on just see koht, kus saame igapäevaselt hoida fookuses meile ja kogu sektorile olulisi teemasid. Kui vaadata kasvõi seda, mis toimub Poolas ja või teistes regiooni riikides, saame öelda, et põllumeeste vajadustest ja muredest rääkimine on ülioluline, et olukorrad ei eskaleeruks. Avatud suhtlemises saavutatud dialoog toob ühiskonnas esile rohkem mõistmist, ja aitab kitsaskohtadele leida lahendusi," ütles Hang.
Teiseks suureks probleemiks, millega põllumajandussektor kokku puutub, on pädevate spetsialistide nappus. "Siin näemegi vajadust paremini korrastada haridusmaastikku, sest põllumajandussektoris on ülioluline järjepidav spetsialistide pealekasv - olenemata sellest kas räägime argoonoomist, loomakasvatusspetsialistist või veterinaarist - nende kõigi väljaõppest oleneb meie homne päev," osutas Hang.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles teraviljatoimkonna koosolekul, et toimkondadel on täna kojas täita oluline roll. "Tänu neile saame pidevalt infot sellest, mis toimub maakondades kohapeal ja millised küsimused ootavad lahendamist. Teraviljatoimkonna liikmete tagasiside on meile vajalik selleks, et kujundada seisukohti erinevatest põllumajanduse küsimustes," kinnitas Noot.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.
|
|
|
|
Saaremaa Piimatööstust asus juhtima kohalik ärimees
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liige, Saaremaa Piimatööstus AS, vahetas ettevõtte juhatuse esimeest. Uueks juhiks kinnitati nädala alguses Villi Pihl, keda kohalik rahvas teab kui spa- ja hotellisektoris tegutsevat ärimeest. Senise juhatuse esimehe Valdis Noppeli juhatuse liikme leping lõppes ja nõukogu seda enam edasi ei pikendanud.
Saarema Piimatööstuse nõukogu esimees Tõnu Post ütles uudist kommenteerides, et eesmärgiks on tööstuse pool senisest turbulentsist välja saada ja edasi minna. Kindlasti mõjutas juhi vahetust ka asjaolu, et ettevõtte liitumisplaanid OÜ Estoveri Piimatööstusega jooksid eelmise aasta lõpul liiva. Kuigi Villi Pihl tuleb turismisektorist ja toidutööstuse kogemust tal pole, on meestel üksmeel edasiste tegevuste suhtes. "Eks kindlasti tuleb ettevõtte struktuuris mõnigaid muutusi aga laseme enne uuel juhil ennast paika sättida ja ise oma meeskonna moodustada," jättis Post vastuse lahtiseks, kas ja mil määral uus juht ettevõtet reorganiseerima hakkab. Praegu töötab piimatööstuses 80 inimest ja Posti sõnul teeb just väikepakendis juustutootmine protsessi töömahukaks.
"Kui me väikepakendit ei teeks, siis oleks inimesi oluliselt vähem. Eesti tarbija on miskipärast viilutatud juustu usku, mis on palju töömahukam. Kuigi minu meelest säilivad maitseomadused tükijuustul paremini," rääkis Post tarbija eelistustest. "Kui vaatame naaberriike, siis Soomes on viilujuustu osatähtsus väiksem ja eelistatakse pigem tükijuustu," lisas ta.
Mahud paigas
Piimatööstusele tarnib enamus piimast Saaremaa Piimaühistu, igapäevaselt teeb see pea 130 tonni toorpiima. Lisaks tuleb üks tsisternitäis piima ka mandrilt juurde. Post tõdeb, et mandrilt teistest farmidest rohkem piima ei plaanita juurde tuua, sest piimatööstuse võimekusel on omad piirid. "Meil on peaasjalikult siiski juustutööstus, natuke linnapiima toodame ka. Eks ta nii jääbki ega me suuri muutusi ei planeeri," avas Post kaarte. Ühistu farmides annab vajaliku piimakoguse ligi 5000 lehma. Sama palju on farmides ka noorloomi.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.
|
|
|
|
