4. juuni hommikul sai Taimetoodangu Inspektsiooni (TTI) Rapla büroo peainspektor Heidi Müts Raplamaa eri piirkondadest telefonikõnesid kartulimardika massilise ilmumise kohta.

«Kõnesid tuli Sipast, Märjamaalt, Raplast, Kodilast. Kõik küsisid, mida nüüd teha,» rääkis Heidi Müts ajalehele Nädaline. «Kui tõuke veel näha pole, on soovitav mardikad ära korjata. Kui on juba tõugud, võib teha keemilist tõrjet.»

Inspektori sõnul helistatakse talle vanast usust, sest inspektsioon ei tegele enam mitu aastat kartulimardika kohta info kogumise ega putuka leviku prognoosimisega.

TTI taimetervise osakonna peaspetsialisti Epp Kõiva sõnul arvati kartulimardikas ohtlike taimekahjustajate nimekirjast välja 2002. aastal, sest ta muutus tavakahjuriks. «Ohtlikud taimekahjurid on need, keda meil veel ei esine, kuid kes võivad ohtlikuks muutuda ja keda me suudame tõrjuda.»

Eestis leiti esimene Põhja-Ameerikast pärit kartulimardika kolle 1965. aastal Pärnu rajoonis, 1970ndatest muutus ka koloraado mardikaks nimetatud kahjur Eesti kartulipõldude üldiseks nuhtluseks.

Kartulimardikas võib ühe suve jooksul paljuneda mitu korda. Äikese eel muutuvad mardikad üliaktiivseks ja lendavad parves õhku. Tõusvasse õhuvoolu sattudes võib niisugune parv tuule toetusel kanduda kümnete ja sadade kilomeetrite kaugusele.