Alates homsest, 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet taas pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Plaanilised kontrollreidid kestavad 30. juunini ja keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele.

Keskkonnaameti peadirektori sõnul saab kõige rohkem pesitsusrahu kaitseks ära teha metsaomanik. "Rõõm tõdeda, et paljud Eesti metsaomanikud arvestavad kevadise pesitsusrahuga ja valivad vajalikeks raietöödeks mõistliku aja. Pesitsusrahu tagamine ei ole vaid Keskkonnaameti järelevalve kätes," ütles Rainer Vakra.

Keskkonnaamet keskendub kontrollide kavandamisel kaitsealadele. Metsades väljaspool kaitstavaid alasid kontrollitakse eeskätt linnurikaste tüübirühmade vanemaid puistuid, kus mõju metsalinnustikule on kõige suurem. Kontrollide eesmärk on teavitada avalikkust ja metsaomanikke lindude pesitsusperioodist ning peatada vajadusel raie, et vältida pesade hävitamine ja kahjustamine või lindude pesitsemise häirimine.

Raiete piiramisel tegutseb Keskkonnaamet juhtumipõhiselt ja lähtub mõistlikkuse printsiibist. "Kui metsas on tõenäoliselt 6 või enam linnupesa hektari kohta, siis on mets pesitsusrahu perioodil meie järelevalve inspektorite teravdatud tähelepanu all. Raietöödega lubatakse jätkata, kui kuulda ega näha ei ole ühtegi lindu," selgitas Vakra.

Pesitsusrahu perioodil on metsakaitseekspertiisi alusel lubatud aktiivse üraskikolde likvideerimine, sest üraskite tõrjeks on hädavajalik just kevadine raie.

Järelevalve jõudude juhtimiseks töötas Keskkonnaamet koos Keskkonnaagentuuriga juba eelmisel aastal välja puistute maatriksi, kus tõenäolist linnurikkust ja pesitsemise tõenäosust hinnatakse puistu vanuse ja kasvukohatüübi andmeid arvestades.

Pesitsemise tõenäosuse hindamise maatriks ning järelevalve juhend on Keskkonnaameti kodulehel avalikult kättesaadavad. Meeldetuletus pesitsusrahu kohta on lisatud ka metsateatistele.

Väljatöötatud maatriks ja järelevalve juhend andsid eelmisel aastal häid tulemusi, seepärast otsustati sama metoodikaga jätkata.

Eelmisel aastal pesitsusrahu ajal peatati 30 raiet ja tuvastati 12 kaitsealuse liigi pesitsemine. 2021. aastal laekus Keskkonnaametile 160 metsaraiega soetud pesitsusrahu kaebust, 2022. aastal vaid 92. Muudatust on näha ka vaidlustuste arvus: kui kaks aastat tagasi esitati raie peatamise ettekirjutusele vaie 13 korral, siis eelmisel aastal vaid ühel korral.

Nõu ja abi saamiseks saab pöörduda Keskkonnaameti klienditoe poole telefonil 662 5999 või e-posti teel klienditugi@keskkonnaamet.ee.

Allikas: Keskkonnaameti 14.04.2023  pressiteade