Piimandussektor on ringmajanduse parim näide

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar ütles homme, 12. aprillil toimuva Piimafoorum 2023 valguses, et lehmast on saamas rohemajanduse üks olulisemaid "bioreaktoreid ", kes mitte ei tooda ainult kasvuhoone gaase vaid osaleb metaani ringluses seda vähendades.

"Piimandus on olnud ja ka jääb Eesti üheks olulisemaks põllumajandus valdkonnaks ringmajanduses," kinnitas koja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar. Ta lisas, et loomakasvatuse ja põllumajandusega on võimalik siduda tänapäeval veel muidki innovatiivseid tehnoloogiaid, näiteks "süsiniku kasvatamine" - millest ka Piimafoorumil räägitakse.

"Biomajanduse rakendumine, toidu tootmisel seatud eesmärkide saavutamiseks, on Eestis kindlasti väga kiiresti arenev valdkond. Kõik see loob meie piimandussektorile tulevikus olulisi eeliseid nii siseturul, kus täidab olulist rolli toidu julgeoleku ja kohaliku toidu pakkujana kui ka ekspordile," avas Alltech Eesti juhataja Puskar tagamaid.

"Kui jätta kõrvale metaani teema, on lehmal võime toota ühte väärtuslikumatest proteiini allikatest, piimatoorainest meie toidutööstustele ja seeläbi katta maailmas kasvavat proteiini vajadust. Tuleb tunnistada, et Eesti piimakari on väga heal tasemel toodangu näitajate ja kvaliteedi poolest, kuid samas on meil ka palju väljakutseid konkurentsis püsimiseks nii sise- kui välisturgudel," osutas ta.
Rohkem saab lugeda EPKK kodulehel.

3 küsimust Bulitkole: tõuaretuselt oleme Baltikumis suuremad

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu 30. aastapäeva valguses vastas ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kolmele esitatud küsimusele.

Millised asjaolud tingisid Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu loomise?

90-ndatel, kui paljud senised riiklikud institutsioonid lõpetasid tegevuse või formeerusid ümber, kadus ära ka riiklik tõuaretus. Et tõuaretus ja kunstliku seemendamise pool saaks jätkuda, selleks oli vaja loomapidajatel organiseeruda. Muutus tuli nii kiiresti, et veel 1992. aastal toimis riiklik süsteem ja juba 1993. aasta jaanuaris hakkas toimima ühistu. Algusaegadel oli üsna keeruline inimestele selgitada, miks ühistut on vaja, kuna siiamaani toimis kõik kenasti aga ühel hetkel enam seni kehtinud korraldust polnud. Ka oli palju loomapidajaid, kes said ühistatud vara eest loomi tagasi ja kellel eelnevaid teadmisi loomakasvatusest ei olnud.

Algusajal oli kaks tõupõhist ühistut: Eesti mustakirju tõug ja Eesti punane tõug, millest tekkis aretusühistu "Eesti punane kari". Kuna Eesti punase tõu arvukus vähenes ajas, siis kümme aastat hiljem liitus aretusühistu "Eesti punane kari" Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga.

Vahepeal oli meie ühistu koosseisus ka Eesti Peekontõugu sigade aretus, nemad olid meiega aastatel 1998-2001, seejärel nad otsustasid jätkata ühises sigade aretusorganisatsioonis. Sellest tulenevalt oli nimeski Eesti tõuloomakasvatajate ühistu. Eks see ambitsioon oli tollal suur, et koondada ühingu alla mitmeid loomaliike.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Ostjate valikuid toidupoes toetab Pääsukesemärk

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes annab välja vanima ajalooga toidumärgist Eestis, küsis raadiokuulajatelt, milline on nende Pääsukesemärki kandev lemmiktoode. Vastuste rohkus üllatas tarbijate hea sortimendi tunnetusega. Enim leidis mainimist: Tallinna kilud, Värska Originaal, Farmi piim, Kadarbiku porgandimahl, Tartu Milli kamajahu ja Saaremaa Piimatööstuse Eesti juust.

Tarbijate poolt tuntum toidumärgis on juba 23 aastat jaganud poodides infot selle kohta, et toode on toodetud Eestis ja selle põhitooraine on 100% kodumaine. Koja toiduvaldkonna projektijuht Janne Viisma kommenteeris tarbijamängu, et tarbijate nii hea toodete tundmine näitab, kui oluliseks peavad ostjad puhast kodumaist toodet ja ostukorvis on Pääsukesemärgi toodetel oluline koht.

Viisma sõnul läbib iga märgist taotlev toode Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses vastava hindamise ja ekspertkomisjoni kuuluvad toidutehnoloogia ja sensoorika valdkonna spetsialistid. "Huvi märgi taotlemiseks on viimasel ajal tõusnud, see näitab kui oluliseks peavad tootjad kodumaise tooraine väärindamist ja nad soovivad märgisega toote headest näitajatest ostjaid informeerida," kinnitas Viisma. "Esimest korda anti Pääsukemärki välja aastal 2000. Sellest ajast saadik on märki kandnud üle 3000 toote, hetkel on selle märgisega kauplustes saadaval 300 toodet. Eraldi tahan välja tuua, et neli toodet on märki kandnud kogu 23. aasta vältel ja ettevõtted on märgist pidevalt uuendanud: Saidafarmi rosinakohupiim, looduslik mineraalvesi Värska Originaal, Olivia rapsiõli ja Kihnu Kala Tallinna kilud," tunnustas Viisma tootjaid.

Saida farmi juht Juhan Särgava ütles, et üheks põhjuseks, miks nad läbi aastate on uuendanud märki oma toodetel, on märgi soovituslik mõju ostuotsuste tegemisel. "Võib öelda, et Pääsukesemärk on kui omalaadne ostukompass, mille järgi on poes hea juhinduda. Eriti nüüd, kui aina enam räägime toidujulgeolekust ja on esile tõusnud kodumaise toiduaine olulisus. Toidumärgis annab kindla teadmise, et eelistad eestimaist ja toode on kõrge kvaliteediga," on staažikas põllumees rahul.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
12.04 - EPKK konverents "Piimafoorum 2023"
13.04 - EPKK aretuskonverents 2023
18.04 - EPKK infopäev "Väiketootjate koostöövõimalused"
20.04 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
20.04 - EPKK infopäev "Hobuste aretusalane seadusandlus ja PRIA toetustega seotud kohustused"
25.04 - EPKK infopäev "Veekaitse vajadused ja kohustused: põllumajanduse ohud ja võimalused"