Tamme-äkksurma põhjustab patogeenne seen Phytophthora ramorum. Haigusest nõrgestatud taimed on vastuvõtlikud ka teistele nakkustele ja putukkahjuritele, millele järgneb taimede hukkumine. Haiguse ohtlikkus seisneb veel selles, et tema peremeestaimede ring täieneb pidevalt.

Haiguse sümptomid

P. ramorum’i haigustunnused on erinevatel taimeliikidel varieeruvad ja tihtipeale nähtavate haigustunnuste põhjal haigust ära tunda ei saa.

Rododendron – põhiline tunnus: võrsete närbumine ja lehelaiksus. Lehtedel hajusad ebaselge piirjoonega laigud - leheroots, lehealus ja -tipp mustunud, mustumine võib kulgeda ka piki keskroodu. Sarnaseid sümptoome võivad põhjustada ka muud tegurid, seega on vajalik haiguse laboratoorne määramine. Laikude selge terav piirjoon ja laikude asetsemine keskroost eemal, viitab hoopis päikesepõletusele. Võrsetel areneb pruunikas või mustjas laik piki võrset. Võrsehaavandid võivad põhjustada võrsete närbumist, sellisel juhul lehed jäävad võrse külge, kuid laike ei arene. Mustunud võrsed võivad jääda ka lehtedeta. Juuri ei kahjusta.

Lodjapuu – tunnuseks kambiumi (koorealuse kihi) nekroos. Maapinna lähedal võrsete allosas asetsevad haavandid põhjustavad taime närbumise. Võib esineda ka lehelaiksust nagu rododendronil.

Vaher, hobukastan  – lehelaiksus. Tüvehaavandite esinemist ja puude hävimist pole täheldatud.

Tamm – esmane nähtav sümptom on tavaliselt mahla immitsemine koorest puu tüve alaosas. Tüvele ja võraokstele tekivad sissevajunud koorehaavandid. Haiguse progresseerudes muutub lehestik kahvaturoheliseks, hiljem pruuniks. Lehed võivad püsida puul umbes aasta jooksul järgneva puu surmani.

Sirel – algul haigussümptomid pungadel, mis hävivad. Haigus levib edasi võrsetele, mis muutuvad pruuniks või mustuvad. Lehtedel on tüüpiline nekroos lehetipus ja –servades.

Ebatsuuga – noortel võrsetel okkad kolletuvad. Pruunistunud okkad jäävad võrse külge. Võrsed surevad.

Pohl, mustikas – vartel haavandid (seenvähk), võrsete suremine.

Kuslapuu – lehelaiksus.

Pieris spp. – võrsete kuivamine ja haavandite tekkimine. Lehtedel nekrootilised laigud.

Kanarbik - tumedad laigud taimedel.

Magnoolia- lehtedel nekrootilised laigud (leht näib täpilisena). Nekrootiliste laikude vaheline terve kude muutub kollakaks. Nakatunud pungad khakirohelised. Laigud arenevad leheservadest sissepoole.

Phytophthora ramorum´i peremeestaimed

Peremeestaimed, nii dekoratiiv- kui ka looduslikud liigid pärinevad sugukondadest pöögilised Fagaceae, vahtralised Aceraceae, kanarbikulised Ericaceae, loorberilised Lauraceae, hobukastanilised Hippocastanaceae, kuslapuulised Caprifoliaceae, türnpuulised Rhamnaceae, roosõielised Rosaceae, männilised Pinaceae, jugapuulised Taxaceae. Euroopas haigestunud ja Eestis kasvatatavad peremeestaimeliigid on rododendron, lodjapuu, tamm, hobukastan, suurelehine vaher, pöök, harilik ebatsuuga, harilik sirel jt.

Teiste peremeestaimede puhul, mille kohta ei ole eespool haigustunnuseid kirjeldatud, pööratakse tähelepanu lehtedel esinevatele laikudele ning murdumata kuivavatele võrsetele.

Phytophthora ramorum’i  peremeestaimede nimekiri vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 2007/201/EÜ 27. märtsist 2007.a

Acer macrophyllum           - suurelehine vaher

Acer pseudoplatanus         - mägivaher

Adiantum aleuticum          -aleuudi adiantum

Adiantum jordanii

Aesculus californica           - kalifornia hobukastan

Aesculus hippocastanum     - harilik hobukastan

Arbutus menziesii               - Menziesi maasikapuu

Arbutus unedo                   - harilik maasikapuu

Arctostaphylos spp.            - leesikas

Calluna vulgaris                  - harilik kanarbik

Camellia spp.                     - kameelia

Castanea sativa                  - harilik kastanipuu

Fagus sylvatica                   - harilik pöök

Frangula californica sün.  Rhamnus californicus       - kalifornia paakspuu

Frangula purshiana sün. Rhamnus purshianus          - purshi paakspuu

Fraxinus excelsior                 - harilik saar

Griselinia littoralis                  - rannikgriseliinia

Hamamelis virginiana             - virgiinia nõiapuu

Heteromeles arbutifolia           - punane aroonia

Kalmia latifolia                       - laialehine kalmia

Laurus nobilis                        - loorberipuu

Leucothoe spp.                     - kobarküüvits

Lithocarpus densiflorus           - kiviviljak

Lonicera hispidula                  - harjaskarvane kuslapuu (kalifornia kuslapuu)

Magnolia spp.                        - magnoolia

Michelia doltspora                  - kõrge mikeelia

Nothofagus obliqua                 - viltulehine lõunapöök

Osmanthus heterophyllus        - erilehine osmantus

Parrotia persica                     - raudpuu (parrootia)

Photinia x fraseri sün. Photinia glabra × Photinia serratifolia    - fraseri fotiinia

Pieris spp.                            - õisküüvits

Pseudotsuga menziesii            - harilik ebatsuuga

Quercus spp.                        - tamm

Rhamnus californica                - kalifornia türnpuu

Rhododendron spp.                 - rododendron (välja arvatud   Rhododendron simsii - simsi rododendron e. simsi asalea)

Rosa gymnocarpa                  - paljaviljaline kibuvits

Salix caprea                          - raagremmelgas

Sequoia sempervirens             - ranniksekvoia

Syringa vulgaris                     - harilik sirel

Trientalis latifolia                    - laialehine laanelill

Umbellularia californica            - mägiloorber

Vaccinium ovatum                  - ebamustikas

Viburnum spp.                        - lodjapuu

Haiguse arengut soodustavad tegurid

P.ramorum levib küllalt jahedates tingimustes – haigusetekitaja arenguks optimaalne temperatuur 20 ^oC piires, minimaalne on 2 ^oC, maksimaalne 26…30 ^oC. P.ramorum levib nakatunud taimedega, mullaga. Haigusetekitaja kandub edasi ka inimeste jalanõude külge jäänud mullaga, ka kastmisvee ja põhjaveega. Õhus levivad haigustekitaja spoorid vihmaga, veepritsimisega, tuulega.

Päritolu ja levik

Esmakordselt avastati P.ramorumi  haigustunnuseid 90-ndatel aastatel USA-s California ja Oregoni piirkonnas tammedel ning Ameerikas tuntakse seda haigust nimega ‘Sudden Oak Death’. Euroopas on haigusjuhtumeid avastatud kõige rohkem Hollandis, Suurbritannias, teda on leitud ka Soomes. Euroopas on see haigus enamasti levinud dekoratiivtaimedel ning haigusjuhtumeid on avastatud ainult puukoolides või kultuur- ja loodusparkides, mis asuvad puukoolide või müügiplatside läheduses.

Phytophthora ramorum Eestis. 2006. aastal tuvastati haigus esmakordselt Eestis. Saastunud taimed olid Hollandist sissetoodud rododendronid (Rhododendron). Seni ei ole antud ohtlikku taimekahjustajat tuvastatud Eesti puukoolides ja loodusparkides, kus kasvavad tema peremeestaimed.

Haiguse leviku tõkestamine

P.ramorum on Euroopa Liidus reguleeritud komisjoni otsustega 2002/757/EÜ ja 2004/426/EÜ. Euroopas   on korraldatud P. ramorum`i avastamiseks ja haiguse leviku tõkestamiseks monitooringuid. Eestis teostatakse monitooringut juba kolmandat aastat. Ohtlikke taimekahjustajate monitooringute läbiviimise eest vastutab Taimetoodangu Inspektsiooni taimetervise osakond.

Riskide vältimine ning ettevaatusabinõud

Selleks, et vältida saastunud taimede toomist enda aeda, tuleb alati pöörata oma tähelepanu etiketile, mis on taimede küljes. Euroopa Liidu sees liikumisel peab paljudel taimedel, s.h rododendronitel  kaasas olema taimepass, kus lisaks muudele andmetele peab olema märgistus kas eesti keeles – “EÜ TAIMEPASS EE” või mingis muus Euroopa Liidu ametlikus keeles, nt hollandi keeles – “EG PLANTENPASPOORT, NL”, poola keeles – “PASZPORT ROSLIN EEC”. Kui taimel on taimepass, siis võib olla kindel, et selle tootja või müüja taimed on kasvuperioodil kontrollitud ning on suurem tõenäosus, et te ei osta haiget või kahjuritega taime. Teiseks tuleb alati vaadata taimede kvaliteeti ehk pöörata oma tähelepanu kogu taimele, tasub  üle vaadata nii lehti kui ka võrseid.

Phytophthora ramorumi tõrjeabinõu

Juhul, kui laboratoorse analüüsi alusel on tuvastatud  P. ramorum, siis tuleb saastunud taimed ja saastunud taimedest 2 m raadiuses saastumiskahtlased peremeestaimed koheselt hävitada põletamise teel. Saastunud taimedest 10 m raadiuses kasvavaid peremeestaimi edasi toimetada on keelatud (taimed peavad olema isoleeritud). Nimetatud taimed peavad järelevalve all olema vähemalt 3 kuud ning neid taimi peab vähemalt kaks korda nakatunud taimede leidmisele järgneva kolme kuu jooksul kontrollima. Järelevalve perioodi jooksul on keelatud kasutada fungitsiide Phytophthora tõrjeks, et vältida fungitsiidi mõju  haiguse sümptomitele järelevalve perioodi jooksul.

Kahtlusel, et Teie taim on saastunud, võtke ühendust TTI Taimetervise osakonnaga või maakonna inspektoriga.

Kontaktandmed

Taimetoodangu Inspektsioon

Teaduse 2, 75501 Saku, Harjumaa

Telefon 671 2602

üldfaks 671 2604  

e-post: plant@plant.agri.ee

kodulehekülg www.plant.agri.ee

Taimetervise osakond

Ülle Metsman, osakonnajuhataja asetäitja osakonnajuhataja ülesannetes tel 671 2641

Maria Grišakova, peaspetsialist tel 671 2624.

Abi ja teavet saate ka oma maakonna taimetervise valdkonna inspektorilt.

Harju büroo Uus-Sadama 19/8, 10120 Tallinn

tel. 631 8503

Hiiumaa büroo Leigri väljak 5, 92412 Kärdla

Helle Aasma, büroojuhataja  tel. 463 1490

Ida-Viru büroo Rakvere 27, 41533 Jõhvi

Rein Järveots, büroojuhataja tel. 337 0628

Jõgeva büroo Ravila 10, 48306 Jõgeva

Elsa Aru, peainspektor tel. 772 2360

Järva büroo Prääma, 72751 Järva maakond

Salme Nõmmeste, peainspektor tel. 385 0128

Läänemaa büroo Metsa 44, 90505 Haapsalu

Anne Orgla, büroojuhataja tel. 473 4540

Lääne-Viru büroo Neffi 2, 44305 Piira küla,

Vinni vald, Lääne-Viru maakond Aili Tõnisson, peainspektor  tel. 322 7522

Pärnu büroo P.Kerese 4, 80014 Pärnu

Aili Suursild, peainspektor tel. 447 1082

Põlva büroo Puuri tee 1, 63308 Põlva

Saima Patrael, peainspektor tel. 799 4551

Rapla büroo Kuusiku tee 6, 79511 Rapla

Heidi Müts, peainspektor tel. 489 6702

Saaremaa büroo Kohtu 10, 93812 Kuressaare

Liidia Puusepp, peainspektor tel. 453 9914

Tartu büroo Tuglase 13, 51014 Tartu

Aili Karu, peainspektor tel. 742 1357

Valga büroo Lai 19, 68205 Valga

Sirje Allik, büroojuhataja  tel. 76 40 831 

Viljandi büroo Vabaduse plats 4-207, 71020 Viljandi

Helve Henning, peainspektor tel. 43 33 942

Võru büroo Katariina 7, 65608 Võru

Mare Sikk, büroojuhataja  tel. 78 21 806

Tamme-äkksurma Phytophthora ramorum levik

Tamme-äkksurma levikukaart on Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) koduleheküljel: 

Vaata...

Tamme-äkksurma on leitud järgmistes Euroopa riikides:

Holland;

Saksamaa;

Suurbritannia;

Belgia;

Taani;

Prantsusmaa;

Iirimaa;

Itaalia;

Norra;

Poola;

Sloveenia;

Hispaania;

Šveits;

Soome;

Rootsi;

Eesti.

Looduslik levik Põhja-Ameerikas: 

USA (California, Georgia, Louisiana, Oregon, South Carolina, Tennessee, Washingtoni osariigid)

Kanada (Briti Columbias puukoolides, aianduskeskustes)

Allikas: Taimetoodangu Inspektsioon.