Tamme-äkksurma põhjustab patogeenne seen Phytophthora ramorum. Haigusest nõrgestatud taimed on vastuvõtlikud ka teistele nakkustele ja putukkahjuritele, millele järgneb taimede hukkumine. Haiguse ohtlikkus seisneb veel selles, et tema peremeestaimede ring täieneb pidevalt.
Haiguse sümptomid
P. ramorum’i haigustunnused on erinevatel taimeliikidel varieeruvad ja tihtipeale nähtavate haigustunnuste põhjal haigust ära tunda ei saa.
Rododendron – põhiline tunnus: võrsete närbumine ja lehelaiksus. Lehtedel hajusad ebaselge piirjoonega laigud - leheroots, lehealus ja -tipp mustunud, mustumine võib kulgeda ka piki keskroodu. Sarnaseid sümptoome võivad põhjustada ka muud tegurid, seega on vajalik haiguse laboratoorne määramine. Laikude selge terav piirjoon ja laikude asetsemine keskroost eemal, viitab hoopis päikesepõletusele. Võrsetel areneb pruunikas või mustjas laik piki võrset. Võrsehaavandid võivad põhjustada võrsete närbumist, sellisel juhul lehed jäävad võrse külge, kuid laike ei arene. Mustunud võrsed võivad jääda ka lehtedeta. Juuri ei kahjusta.
Lodjapuu – tunnuseks kambiumi (koorealuse kihi) nekroos. Maapinna lähedal võrsete allosas asetsevad haavandid põhjustavad taime närbumise. Võib esineda ka lehelaiksust nagu rododendronil.
Vaher, hobukastan – lehelaiksus. Tüvehaavandite esinemist ja puude hävimist pole täheldatud.
Tamm – esmane nähtav sümptom on tavaliselt mahla immitsemine koorest puu tüve alaosas. Tüvele ja võraokstele tekivad sissevajunud koorehaavandid. Haiguse progresseerudes muutub lehestik kahvaturoheliseks, hiljem pruuniks. Lehed võivad püsida puul umbes aasta jooksul järgneva puu surmani.
Sirel – algul haigussümptomid pungadel, mis hävivad. Haigus levib edasi võrsetele, mis muutuvad pruuniks või mustuvad. Lehtedel on tüüpiline nekroos lehetipus ja –servades.
Ebatsuuga – noortel võrsetel okkad kolletuvad. Pruunistunud okkad jäävad võrse külge. Võrsed surevad.
Pohl, mustikas – vartel haavandid (seenvähk), võrsete suremine.
Kuslapuu – lehelaiksus.
Pieris spp. – võrsete kuivamine ja haavandite tekkimine. Lehtedel nekrootilised laigud.
Kanarbik - tumedad laigud taimedel.
Magnoolia- lehtedel nekrootilised laigud (leht näib täpilisena). Nekrootiliste laikude vaheline terve kude muutub kollakaks. Nakatunud pungad khakirohelised. Laigud arenevad leheservadest sissepoole.
Phytophthora ramorum´i peremeestaimed
Peremeestaimed, nii dekoratiiv- kui ka looduslikud liigid pärinevad sugukondadest pöögilised Fagaceae, vahtralised Aceraceae, kanarbikulised Ericaceae, loorberilised Lauraceae, hobukastanilised Hippocastanaceae, kuslapuulised Caprifoliaceae, türnpuulised Rhamnaceae, roosõielised Rosaceae, männilised Pinaceae, jugapuulised Taxaceae. Euroopas haigestunud ja Eestis kasvatatavad peremeestaimeliigid on rododendron, lodjapuu, tamm, hobukastan, suurelehine vaher, pöök, harilik ebatsuuga, harilik sirel jt.
Teiste peremeestaimede puhul, mille kohta ei ole eespool haigustunnuseid kirjeldatud, pööratakse tähelepanu lehtedel esinevatele laikudele ning murdumata kuivavatele võrsetele.
Phytophthora ramorum’i peremeestaimede nimekiri vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 2007/201/EÜ 27. märtsist 2007.a
Acer macrophyllum - suurelehine vaher
Acer pseudoplatanus - mägivaher
Adiantum aleuticum -aleuudi adiantum
Adiantum jordanii
Aesculus californica - kalifornia hobukastan
Aesculus hippocastanum - harilik hobukastan
Arbutus menziesii - Menziesi maasikapuu
Arbutus unedo - harilik maasikapuu
Arctostaphylos spp. - leesikas
Calluna vulgaris - harilik kanarbik
Camellia spp. - kameelia
Castanea sativa - harilik kastanipuu
Fagus sylvatica - harilik pöök
Frangula californica sün. Rhamnus californicus - kalifornia paakspuu
Frangula purshiana sün. Rhamnus purshianus - purshi paakspuu
Fraxinus excelsior - harilik saar
Griselinia littoralis - rannikgriseliinia
Hamamelis virginiana - virgiinia nõiapuu
Heteromeles arbutifolia - punane aroonia
Kalmia latifolia - laialehine kalmia
Laurus nobilis - loorberipuu
Leucothoe spp. - kobarküüvits
Lithocarpus densiflorus - kiviviljak
Lonicera hispidula - harjaskarvane kuslapuu (kalifornia kuslapuu)
Magnolia spp. - magnoolia
Michelia doltspora - kõrge mikeelia
Nothofagus obliqua - viltulehine lõunapöök
Osmanthus heterophyllus - erilehine osmantus
Parrotia persica - raudpuu (parrootia)
Photinia x fraseri sün. Photinia glabra × Photinia serratifolia - fraseri fotiinia
Pieris spp. - õisküüvits
Pseudotsuga menziesii - harilik ebatsuuga
Quercus spp. - tamm
Rhamnus californica - kalifornia türnpuu
Rhododendron spp. - rododendron (välja arvatud Rhododendron simsii - simsi rododendron e. simsi asalea)
Rosa gymnocarpa - paljaviljaline kibuvits
Salix caprea - raagremmelgas
Sequoia sempervirens - ranniksekvoia
Syringa vulgaris - harilik sirel
Trientalis latifolia - laialehine laanelill
Umbellularia californica - mägiloorber
Vaccinium ovatum - ebamustikas
Viburnum spp. - lodjapuu
Haiguse arengut soodustavad tegurid
P.ramorum levib küllalt jahedates tingimustes – haigusetekitaja arenguks optimaalne temperatuur 20 oC piires, minimaalne on 2 oC, maksimaalne 26…30 oC. P.ramorum levib nakatunud taimedega, mullaga. Haigusetekitaja kandub edasi ka inimeste jalanõude külge jäänud mullaga, ka kastmisvee ja põhjaveega. Õhus levivad haigustekitaja spoorid vihmaga, veepritsimisega, tuulega.
Päritolu ja levik
Esmakordselt avastati P.ramorumi haigustunnuseid 90-ndatel aastatel USA-s California ja Oregoni piirkonnas tammedel ning Ameerikas tuntakse seda haigust nimega ‘Sudden Oak Death’. Euroopas on haigusjuhtumeid avastatud kõige rohkem Hollandis, Suurbritannias, teda on leitud ka Soomes. Euroopas on see haigus enamasti levinud dekoratiivtaimedel ning haigusjuhtumeid on avastatud ainult puukoolides või kultuur- ja loodusparkides, mis asuvad puukoolide või müügiplatside läheduses.
Phytophthora ramorum Eestis. 2006. aastal tuvastati haigus esmakordselt Eestis. Saastunud taimed olid Hollandist sissetoodud rododendronid (Rhododendron). Seni ei ole antud ohtlikku taimekahjustajat tuvastatud Eesti puukoolides ja loodusparkides, kus kasvavad tema peremeestaimed.
Haiguse leviku tõkestamine
P.ramorum on Euroopa Liidus reguleeritud komisjoni otsustega 2002/757/EÜ ja 2004/426/EÜ. Euroopas on korraldatud P. ramorum`i avastamiseks ja haiguse leviku tõkestamiseks monitooringuid. Eestis teostatakse monitooringut juba kolmandat aastat. Ohtlikke taimekahjustajate monitooringute läbiviimise eest vastutab Taimetoodangu Inspektsiooni taimetervise osakond.
Riskide vältimine ning ettevaatusabinõud
Selleks, et vältida saastunud taimede toomist enda aeda, tuleb alati pöörata oma tähelepanu etiketile, mis on taimede küljes. Euroopa Liidu sees liikumisel peab paljudel taimedel, s.h rododendronitel kaasas olema taimepass, kus lisaks muudele andmetele peab olema märgistus kas eesti keeles – “EÜ TAIMEPASS EE” või mingis muus Euroopa Liidu ametlikus keeles, nt hollandi keeles – “EG PLANTENPASPOORT, NL”, poola keeles – “PASZPORT ROSLIN EEC”. Kui taimel on taimepass, siis võib olla kindel, et selle tootja või müüja taimed on kasvuperioodil kontrollitud ning on suurem tõenäosus, et te ei osta haiget või kahjuritega taime. Teiseks tuleb alati vaadata taimede kvaliteeti ehk pöörata oma tähelepanu kogu taimele, tasub üle vaadata nii lehti kui ka võrseid.
Phytophthora ramorumi tõrjeabinõu
Juhul, kui laboratoorse analüüsi alusel on tuvastatud P. ramorum, siis tuleb saastunud taimed ja saastunud taimedest 2 m raadiuses saastumiskahtlased peremeestaimed koheselt hävitada põletamise teel. Saastunud taimedest 10 m raadiuses kasvavaid peremeestaimi edasi toimetada on keelatud (taimed peavad olema isoleeritud). Nimetatud taimed peavad järelevalve all olema vähemalt 3 kuud ning neid taimi peab vähemalt kaks korda nakatunud taimede leidmisele järgneva kolme kuu jooksul kontrollima. Järelevalve perioodi jooksul on keelatud kasutada fungitsiide Phytophthora tõrjeks, et vältida fungitsiidi mõju haiguse sümptomitele järelevalve perioodi jooksul.
Kahtlusel, et Teie taim on saastunud, võtke ühendust TTI Taimetervise osakonnaga või maakonna inspektoriga.
Kontaktandmed
Taimetoodangu Inspektsioon
Teaduse 2, 75501 Saku, Harjumaa
Telefon 671 2602
üldfaks 671 2604
e-post: plant@plant.agri.ee
kodulehekülg www.plant.agri.ee
Taimetervise osakond
Ülle Metsman, osakonnajuhataja asetäitja osakonnajuhataja ülesannetes tel 671 2641
Maria Grišakova, peaspetsialist tel 671 2624.
Abi ja teavet saate ka oma maakonna taimetervise valdkonna inspektorilt.
Harju büroo Uus-Sadama 19/8, 10120 Tallinn
tel. 631 8503
Hiiumaa büroo Leigri väljak 5, 92412 Kärdla
Helle Aasma, büroojuhataja tel. 463 1490
Ida-Viru büroo Rakvere 27, 41533 Jõhvi
Rein Järveots, büroojuhataja tel. 337 0628
Jõgeva büroo Ravila 10, 48306 Jõgeva
Elsa Aru, peainspektor tel. 772 2360
Järva büroo Prääma, 72751 Järva maakond
Salme Nõmmeste, peainspektor tel. 385 0128
Läänemaa büroo Metsa 44, 90505 Haapsalu
Anne Orgla, büroojuhataja tel. 473 4540
Lääne-Viru büroo Neffi 2, 44305 Piira küla,
Vinni vald, Lääne-Viru maakond Aili Tõnisson, peainspektor tel. 322 7522
Pärnu büroo P.Kerese 4, 80014 Pärnu
Aili Suursild, peainspektor tel. 447 1082
Põlva büroo Puuri tee 1, 63308 Põlva
Saima Patrael, peainspektor tel. 799 4551
Rapla büroo Kuusiku tee 6, 79511 Rapla
Heidi Müts, peainspektor tel. 489 6702
Saaremaa büroo Kohtu 10, 93812 Kuressaare
Liidia Puusepp, peainspektor tel. 453 9914
Tartu büroo Tuglase 13, 51014 Tartu
Aili Karu, peainspektor tel. 742 1357
Valga büroo Lai 19, 68205 Valga
Sirje Allik, büroojuhataja tel. 76 40 831
Viljandi büroo Vabaduse plats 4-207, 71020 Viljandi
Helve Henning, peainspektor tel. 43 33 942
Võru büroo Katariina 7, 65608 Võru
Mare Sikk, büroojuhataja tel. 78 21 806
Tamme-äkksurma Phytophthora ramorum levik
Tamme-äkksurma levikukaart on Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) koduleheküljel:
Vaata...
Tamme-äkksurma on leitud järgmistes Euroopa riikides:
Holland;
Saksamaa;
Suurbritannia;
Belgia;
Taani;
Prantsusmaa;
Iirimaa;
Itaalia;
Norra;
Poola;
Sloveenia;
Hispaania;
Šveits;
Soome;
Rootsi;
Eesti.
Looduslik levik Põhja-Ameerikas:
USA (California, Georgia, Louisiana, Oregon, South Carolina, Tennessee, Washingtoni osariigid)
Kanada (Briti Columbias puukoolides, aianduskeskustes)
Allikas: Taimetoodangu Inspektsioon.
