Jäätmeseadus ei luba alates 1. jaanuarist 2008 ladestada töötlemata olmejäätmeid, kuid eriti biolagunevate olmejäätmete kogumiseks on veel väga vähe tehtud.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi hinnangul on köögijäätmete kogumine Eestis lapsekingades, vahendas Aktuaalne kaamera.

Jäätmeseadusest tulenevalt peavad olmejäätmete liigiti kogumise kogumise korraldama omavalitsused. Aktsiaselts Väätsa Prügila alustas nende katselist kogumist Paides, Türil ja Võhmas. Jäätmevaldaja saab Väätsa prügilalt kaheksaliitrise minikonteineri ja maisijahust kilekotid, mis hiljem rändavad pruuni konteinerisse.

Peeter Eek ütles, et jäätmeseaduse täitmine eeldab kohalikelt omavalitsustelt jäätme-eeskirja vastuvõtmist.

"Töötlemata jäätmete ladestamise keeld on seaduses kirjas aastast 2004, siin ei ole nagu midagi uut ja jäätmeeeskirja kehtestamise nõue on juba aastast 1992," rääkis Eek.

Köögijäätmete kogumist on alustatud Tallinnas, nüüd siis Väätsa prügila eestvedamisel ka Järva- ja Viljandimaa viies omavalitsuses.

"Praegusel hetkel meil ei ole olemas biolagunevate jäätmete liigiti kogumise süsteemi, selle tühiku me püüame nüüd selle projekti raames täita," lubas AS-i Väätsa Prügila tegevdirektor Aivar Lõhmus.

Kuid miks köögijäätmete kogumise korraldmise pärast muretseb prügila, mitte aga Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kellele piirkonna 23 omavalitsust usaldasid jäätmekäitluse korraldamise? Jäätmehoolduskeskuse tegevdirektor Arvo Rosimannus tunnistas, et omavalitsuste koostööorgan selleks valmis pole.

"Jäätmeseaduses vastuvõetud sätted olid ikkagi ennatlikud, nii kiiresti lihtsalt ei jõua nende asjadega kohaneda ja neid asju rakendada," selgitas Rosimannus. "Eriti veel maapiirkondades, kus ei ole harjutud biolagunevate jäätmete sellisel määral sorteerimise ja kogumisega."

Paide korteriühistu Karja 12 elanikest vaid kolmandik on kogumiskonteineri välja võtnud, kuigi mõtte pooldajaid olevat rohkem.

Korteriühistu esimehe Endel Lugna sõnul on suurem osa inimesi selle heaks kiitnud ja saab aru, et see on kasulik ja seda tuleb teha.

Euroopa Liidu prügiladirektiivi üks eesmärk on vähendada biolagunevate jäätmete ladestamist. Peeter Eegi hinnangul on Eesti saavutanud selles tänu majanduslikele meetmetele teatavat edu. Küll aga ei ole toimunud sisuliselt mingeid muutusi olmes tekkiva biolaguneva jäätme ehk siis näiteks ka köögijäätmete osas, need muutused on olnud väga aeglased.