Taastamisökoloogia professor Aveliina Helm. Autor: Brit Maria Tael

Taastamisökoloogia professor Aveliina Helm räägib inauguratsiooniloengul looduse taastamise võimalikkusest ja vajalikkusest

Teisipäeval, 21. märtsil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas loodust saab taastada?"

Elurikkus ehk looduse mitmekesisus kõigis oma väljendusvormides on nii planeedi biosfääri toimimise kui ka inimeste eksistentsiks sobiva elukeskkonna säilimise alus. Viimase sajandi kiired muutused maakasutuses, loodusressursside tarbimises ning inimühiskondade sotsiaalsetes ja majanduslikes toimemehhanismides on asetanud looduse erakordselt suure surve alla. Looduse kaitse ja kahjustatud ökosüsteemide taastamine on hädavajalikud, et tagada inimestele toiduga kindlustatus, säilitada meile sobiv elukeskkond ja leevendada kliimamuutuste mõju.

Taastamisökoloogia professori Aveliina Helmi sõnul on looduse seisundi parandamine vajalik ka meil Eestis. "Ilma looduse heaks tegutsemata ei ole võimalik pidurdada Eesti metsa- ja põllulindude arvukuse kahanemist, leevendada kuivenduskraavidega rikutud soode edasist allakäiku, degradeerunud elupaikadest lähtuvaid kasvuhoonegaaside heiteid ega tagada, et ka meie lapselapsed saaksid looduses kasvava kullerkupu üle rõõmu tunda," rääkis Helm.

Loodusteadlastel on siinkohal täita tähtis osa: kasutama peab kõiki seniseid teadmisi ja saama uusi, et leida võimalusi, kuidas pidurdada elurikkuse kadu, parandada looduse seisundit ning tagada seeläbi ka inimeste pikaajaline heaolu. Taastamisökoloogia teadusharu põimib eri teadusvaldkondade meetodeid ja tausta, et luua vajalik teadmistebaas kahjustunud ökosüsteemide taastamiseks.

Professor Helm tõdeb, et ökoloogiline taastamine on Eestis vähetuntud mõiste, millest ei saada vahel lõpuni aru. Seetõttu püüab ta tekkinud väärarusaamu inauguratsiooniloengul kummutada: "Sageli kiputakse arvama, et looduse taastamine tähendab minevikus eksisteerinud olukorra taaselustamist. Nii see ei ole. Ajaratta tagasikeeramine pole võimalik ega ka vajalik."

Lisaks annab Aveliina Helm loengul ülevaate loodusteadusliku mõtte ja teo arengust looduse kaitsmisel ja taastamisel ning arutleb selle üle, kas meil on piisavalt teadmisi ja võimekust, et üleilmsete muutuste tingimustes kõiki vajalikke ökoloogilisi ja ühiskondlikke protsesse mõista ning arvesse võtta. Ta räägib, kas ja millistel tingimustel saab loodust taastada, ning selgitab, milliseid valdkondi tuleb veel edendada, et anda ka meie tulevastele põlvedele võimalus elada loodusrikkas maailmas.

Aveliina Helm on lõpetanud Tartu Ülikooli 2001. aastal bioloogia erialal. Magistri- ja doktoriõpingute jooksul uuris ta Eesti niiduökosüsteemide elurikkuse kujunemise ja säilimise ökoloogilisi aluseid ning kaitses 2007. aastal Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja "Ajaloolise inimasustuse ja maastikustruktuuri mõju looniitude liigirikkusele".

Alates 2007. aastast on Aveliina Helm töötanud Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis teaduri ja seejärel vanemteadurina. 2022. aastal sai temast taastamisökoloogia professor. Oma teadustöös keskendub ta elurikkuse kujunemise, säilimise, kaitsmise ja taastamisega seotud valdkondadele ning uurib nii globaalsete, regionaalsete kui ka maastiku protsesside mõju loodusele ning looduse-inimese suhetele. Ta juhib Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma, kellega koos otsitakse parimaid lahendusi looduse kaitsmiseks ja taastamiseks ning suurendatakse pädevust taastamisökoloogia vallas.

Aveliina Helm peab tähtsaks, et ökoloogiaalased teadustulemused jõuaksid igaühe kasutusse, praktilisse looduskaitsesse, maakasutusvaldkondadesse ja poliitikasse. Ta on igaühe looduskaitse mõtteviisi edendaja, on algatanud mitu looduse taastamise projekti ja tegutseb nende raames nõustajana. Aveliina Helm on ka ÜRO juures asuva sõltumatu valitsustevahelise elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) ekspert. Ta kuulub Ökoloogilise Taastamise Ühingu Euroopa sektsiooni juhatusse, on Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees ja paljude erialaorganisatsioonide liige.

Loengut saab vaadata UTTV-st. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.

Allikas: Tartu Ülikooli uudised