Hanede põllukahjustused võivad ulatuda 20 miljoni euroni

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit kohtusid keskkonnaministriga, et leida toimivaid lahendusi hanede tekitatud põllukahjude vähendamiseks ja välja arendada õiglase kahjude kompenseerimissüsteem.

EPKK nõukogu liige Olav Kreen ütles kohtumisel, et põllumajanduse tulemuslikkus sõltub sellest, kui hästi suudetakse taimekasvatus ja loomakasvatus kohandada kohalikesse looduse ja klimaatiliste tingimustega. "Oluline on saavutada mõistlik tasakaal inimeste jaoks vajalike koosluste ning puutumatu looduse vahel," toonitas Kreen.

Kohtumisel tõdeti, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on hakanud suurenema kevadrändel olevate haneliste arvukus ja nendega seotud kahjud. Samuti on tänaseks selgunud, et nende aastate jooksul on märkimisväärselt suurenenud põllumeeste poolt registreeritud haneliste kahjud. "Tekkinud olukorra leevendamiseks on põllumajandustootjate organisatsioonid korduvalt pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga lubada kevadine heidutusjaht, kuna teiste heidutusvahendite mõju on piiratud või ammendunud," selgitas Kreen.

Eesti põllumajandusele tekitatavad kahjud ulatuvad hinnanguliselt pea 20 miljoni euroni. Keskkonnaameti andmetel registreeriti 2021. aastal kahjusid üle 2,5 miljoni euro. "Neid arvusid kõrvutades saame välja tuua, et kahjude ülevaade on puudulik, sest sageli jätavad põllumajandustootjad kahjudest teavitamata, kuna teavitamine on bürokraatlik ja kompensatsioon piirdub vaid 3500 euroga ettevõtte kohta. Reaalsed kahjud ettevõtte kohta on aga kordades suuremad, suurim registreeritud kahju ettevõtte kohta on 70 000 eurot aastas," rääkis põllumeeste nimel Kreen.

Vastuseta küsimused

Juba jaanuarikuus kogunesid Keskkonnaametis ühisele hanekonsortsiumile kõik seotud osapooled, et saada ülevaade 2022. aastal läbi viidud haneliste kevadise heidutuse uuringust, mille eesmärgiks oli leida tõhusad lahendused haneliste kevadrändel põhjustatud põllumajanduslike kahjustuste ennetamiseks ja vähendamiseks.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Fotod: Metsavenna turismitalus toimus Raclettipesa avamine

Veebruari lõpus toimus Metsavenna turismitalus õppepäev piimaväikekäitlejatele, mille raames tutvuti lähemalt sinihallitusjuustude valmistamisega. Koolitajaks oli Michel Lepage, kes on Talumeiereide Liitu kuuluvaid juustumeistreid koolitanud juba üle 15 aasta.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas koostöös Talumeiereide Liiduga infopäeva piima väikekäitlejatele. Päeva alustati üheskoos sinihallitusjuustu valmistamisega. Pärast koolituspäeva degusteerisid osalejad erinevaid Talumeiereide Liidu liikmete

valmistatud juustusid ning said vahetut tagasisidet koolitajalt. Michel Lepage on 46-aastase töökogemusega Prantsuse juustukonsultant, kes on koolitanud meistreid üle terve maailma.

"Rõõm oli tõdeda, et aastate pikkune töö on vilja kandnud ning Eestis valmistatavad käsitöö juustud on kvaliteetsed ja maitsvad," ütles üks koolituse eestvedajaid, Mätiku Talumeierei juht Mirjam Pikkmets.

Päev lõppes Metsavenna talus Raclettipesa avamisega. Koolitusel osalejad tõdesid, et Võrumaa metsade vahel on nüüd võimalik saada tõeline prantsusepärane gurmeekogemus. Meelis Mõttus, kes on juba aastaid panustanud juustutootmise kultuuri Eestis selgitas, et Raclette on Prantsuse tüüpi juust, mida valmistab Eestis Metsavenna Meierei. Raclette'i süüakse sulatatuna röstitud saia, kartuli, suitsuliha või köögiviljadega.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
17.03 - Konverents "Usalduslikud suhted majanduses ja ühiskonnas: missugust kasu toovad ühistud?"
17.03 - EPKK infopäev "Majandusnäitajate arvutamine lihaveisekasvatusega tegelevas ettevõttes"
23.03 - EPKK infopäev "Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades"
29.03 - Seakasvatuse konverents "100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST"