Eesti Viipekeele Seltsi ja Maa-ameti koostöös valmis Eesti kohaviibete kaardirakendus, mis esitab nii asustusüksuste kui ka loodusobjektide viipekeelsed nimed. Lisaks viipepiltidele on võimalik vaadata ka videona, kuidas mingit kohanime viibeldakse. 

Kaardirakenduses on esitatud maakondade, linnade, linnaasumite ja linnaosade, alevite, alevike, külade, jõgede, järvede, saarte, poolsaarte ja rahvusparkide eesti viipekeelsed kohanimed. "Rakendus on rohkem suunatud viipekeelsetele inimestele või neile, kelle lähedane on viipekeelne. Samas ka kuuljatel on kindlasti huvitav vaadata, millised paikkondlikud sümbolid ja tõmbepunktid on kohaviipe kujunemise aluseks. Kohaviibete kaart on oluline ka üldise teadlikkuse tõstmisel - et eesti keele kõrval on ka eesti viipekeel, mille kuvamine kaardirakendustes või ruumiandmeteenustes ei ole veel norm, aga mille piire asume kompama, et kurdid saaksid oma keelt talletada neile loomulikus vormis. Kuna eesti viipekeel on visuaal-motoorne keel, siis efektiivseks keeleõppematerjaliks on eelkõige videod ja pildid. Maa-ametil ei ole veel seni olnud rakendust, mille põhisihtrühmaks on viipekeelsed inimesed," selgitas kohaviibete kaardirakenduse teostaja Maa-ameti peaspetsialist Triin Tajur.

Vaata kohaviibete kaardirakendust

Viipemärgile vajutades avaneb infopäringu aken, milles saab vaadata kohanime viiplemise videot.

Eesti viipekeele viipeloome kasvab välja Eesti kurtide kultuuriruumist. Nimeviiped omistatakse enamasti kurtide kogukonnaga seotud inimestele või paikadele. Kohanimede nimeviipe kujunemise allikas on nime kirjapilt, asukoht, ajalooline traditsioon - mõni paigale iseloomulik tunnus, mis on seotud vastava kohaga. Kohanimede puhul ei looda juba olemasolevaid viipeid uuesti, vaid võetakse üle viiped, mida vastava paikkonna kurdid juba kasutavad.

Eesti viipekeele sünniaega täpselt määratleda on keeruline. Keeleteaduses on kokku lepitud, et viipekeele sünniaja määratlemiseks tuleb see siduda esimese kurtide kooli avamisega. Eestis avati esmakordselt kool kurtidele lastele 1866. aastal. 2020. aastal loodi Eesti Viipekeele Selts, kelle missioon on hoida, arendada ja väärtustada eesti viipekeelt. Sarnaselt teistele viipekeeltele puudub ka eesti viipekeelel kirjalik vorm. Kirjakeelsed tekstid, subtiitrid ja transkriptsioonid on olulised, ent ei asenda emakeelset informatsiooni, seega on oluline talletada teadmisi ja asukohainfot kurtide emakeeles. Eesti viipekeele kõnelejate jaoks on see emakeel, kultuuriline kuuluvustunne ja identiteet.

Eesti viipekeele kaardirakendus kuvab aastatel 2020-2021 ulatusliku kohaviibete kaardistamisega kogutud andmeid. Projektis osalesid Liina Paales, Maret Õun, Aire Murd ning kaasatud olid ka mitmed kurtide kogukonna liikmed. Viipevideote looja on Eesti Kurtide Liit.

2007. aasta keeleseaduse muudatusega tunnustati eesti viipekeelt iseseisva keelena. Eesti viipekeele päeva tähistati 1. märtsil.

Allikas: Maa-ameti 01.03.2023 pressiteade