Õlilaikudest vabanemiseks juhitakse sel suvel Maadevahe jõgi reostunud alast mööda. Lubjakivi kihtide vahelt immitseb jõkke kunagise tehase jääkreostust ning muul moel veekogu puhtaks ei saa.

Detsembris tehtud uuring näitas, et kunagises asfaltbetoonitehases kasutatud põlevkiviõli immitseb ka pärast puhastustöid ikka jõkke, kuna jääkreostus on kiildunud lubjakivi kihtide vahele. Keskkonnaministeerium otsib hankega tööde läbiviijat, kes jõevee harukraavide kaudu reostusest mööda suunaks.

"Maadevahe jõgi on olnud ajalooliselt üks Saaremaa olulisemaid haugi kudealasid. Jääkreostuse tõttu pole haugil sinna juba pikemat aega asja olnud. Loodan, et eelseisvate töödega saab jõgi lõplikult reostusest vabaks ning haug tuleb tagasi," ütles keskkonnaminister Madis Kallas.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektijuhi Raimo Jaaksoo sõnul nägid eksperdid parima lahendusena jõevee ümbersuunamist, kuna reostuse levikut muul moel piirata ei saa. "Lubjakivilõhedes säilinud põlevkiviõli on kandunud põhjaveega Maadevahe jõkke ning veest raskemad õlijäägid on ladestunud sängisetetes. See seletab ka, miks on pärast 2017-2020 tehtud puhastustöid jões siiamaani näha õlilaike," lisas ta.

Jaaksoo sõnul kasutatakse jõevee ümbersuunamiseks ühte vana harukraavi. "Vee suunamiseks uude sängi puhastatakse harukraav reostunud setetest ning seda süvendatakse osaliselt. Maadevahe jõe saastunud lõigust reostuse allakandumise vältimiseks suletakse jõe säng kunagise asfaltbetoonitehase ala piires savikast materjalist pinnaspaisudega," kirjeldas Jaaksoo tööprotsessi. "Pärast pinnaspaisude rajamist kujuneb Maadevahe jõest settebasseinide süsteem, kus edaspidi jälgitakse reostuse levikut. Reostuse koguse suurenemisel puhastatakse settebasseine teatud intervalliga," lisas ta.

Keskkonnaministeerium tellis eelmise aasta lõpus Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt endisele Maadevahe asfaltbetoonitehasele täiendava reostusuuringu, et saada selgust, miks leidus tehase territooriumiga piirnevas jões pärast puhastustöid ikka veel õlilaike.

Maadevahe asfaltbetoonitehas töötas aastatel 1959-1993. Selle aja jooksul reostas tehas nii ümbritseva pinnase, põhjaveekihi kui ka Maadevahe jõe, mille läänekaldal tehas asus. Tootmistegevuse käigus imbus pinnasesse tuhandeid tonne põlevkiviõli.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade