22.-25. maini toimus Keskkonnaministeeriumi eestvõttel Peipsi järvel Eesti-Vene ühine seire-ekspeditsioon peamiselt põhjaloomastiku uurimiseks.

“Ühisekspeditsiooni eesmärk oli samaaegselt ja ühtsete lähteandmete alusel saada infot kogu Peipsi järve seisundi kohta,” ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ago Jaani.

Peipsi järve seostab enamik inimesi kalaga. Kuid paljud kalad, näiteks latikas, kiisk ja angerjas toituvad järve põhjamudast, kus kihab samuti elu. Peipsi avaveeala põhjaloomastikus domineerib kaks suurt rühma: surusääsklaste e hironomiidide vastsed ja väheharjasussid e oligoheedid.
Kaldavees võib näha ka Baikali äärest sisse toodud kirpvähiliiki Gmelinoides fasciatus, kõige suurema biomassiga loom Peipsis on praegu aga rändkarp, kes filtreerides vett puhastab. Need ja paljud teised põhjasettes või selle pinnal elavad selgrootud moodustavadki põhjaloomastiku, mille järgi saab hinnata veekogu ökoloogilist seisundit.

“Nelja päeva jooksul võeti põhjaloomastiku proove Peipsi Suurjärvel, Lämmijärvel ja Pihkva järvel,“ täpsustas Ago Jaani ekspeditsiooni kulgu. “Nüüd tuleb 26 seirejaamast kogutud 96 proovi Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse laboris analüüsida ja umbes kuu aja pärast hakkab teadlastele selguma, mis Peipsi põhjakihis toimub.”

Mõõdeti ka vee peamisi hüdrofüüsikalisi näitajaid. Veetemperatuuri erinevus järve põhja- ja lõunaosa vahel oli seitse kraadi. Alajõe juures oli veetemperatuur 11,6, kuid Värska lahes juba 18,5 kraadi. Selline temperatuuride erinevus järve eri osades on kevadisel soojenemisperioodil tavaline. Ka vee läbipaistvus oli väga erinev. Peipsi järves küündis see 3,9 meetrini, Lämmijärves ja Pihkva järves oli aga läbipaistvus vaid 1 meeter ja veelgi vähem - seda ilmselt ümbritsevatest soodest ja rabadest järve kanduva huumusainete rikka vee tõttu, mis andis järveveele ka pruunika värvi.

Ekspeditsioon toimus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi laevaga Õnneleid, ekspeditsiooni juhtis Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur, Vene poolt esindas teenekas Peipsi-uurija Riikliku Järve- ja Jõekalamajanduse Instituudi (GosNIORH) Pihkva osakonna vanemteadur Jevgeni Afanasjev.

Järgmine Eesti-Vene ühisekspeditsioon piiriveekogule toimub augustis, siis võetakse kompleksselt veekeemia, -elustiku ja põhjasetete proove.
Sel aastal on Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni tööplaanis neli ühisekspeditsiooni Peipsi järvele ja üks Narva veehoidlale.