Grüne
Woche Eesti stendi külastas riigisekretär Müller
Esmaspäeval,
23. jaanuaril külastas Grüne Woche messil Eesti stendi Saksa toidu-
ja põllumajandusministeeriumi riigisekretär Claudia Müller, et
tutvuda lähemalt väljapanekuga ja maitsta põnevaid metsaande.
Eelmisel
reedel avati Berliinis maailma suurim põllumajandus- ja toidumess
Internationale Grüne Woche (IWG). Tänavu aasta keskendutakse Eesti
stendil looma- ja toidurikkusele ehk metsast taldrikule.
Riigisekretär Claudia
Müller
soovis rohkem teada saada Eesti stendil pakutavatest toitudest ning
tutvuda messil osalejatega. Messil viibiv EPKK põllumajandusvaldkonna
nõunik Kaisa
Vahtmäe
andis kiire ülevaate Eesti selle aasta teemast ja messil esindatud
toodetest. "Pakume erinevaid metsaande alates marjadest kuni
karulihakonservini. Viimane sai küll paari esimese päevaga otsa,
aga tooteid siiski jagub," tõdes Vahtmäe.
Müller
oli meeldivalt üllatunud Eesti laia tootevaliku üle ning tundis
koheselt mõningad kaubamärgid ära. "Olen Eestis viibinud ning
Kalevi šokolaade ma tean," lausus Müller tutvumisringil nähes
Eesti maiustusi. Riigisekretär proovis jooke "Õun Drinks"
ja Rõngu mahla ning kiitis nende mahedat maitset, mis ei ole
ülemäära magusad. Lisaks proovis ta Eesti stendi nö esindustoodet
- põdralihasingi võileiba, mis maitses talle eriti. Müller ütles,
et eelistab alati soolaseid maitseid ning ulukiliha on üks tema
lemmikuid. Pärast ringkäiku stendil avaldas külaline, et soovib
lähiajal kindlasti Eesti imelisi saari külastada, sest on nende
kohta väga palju head kuulnud.
Rohkem
lugeda saab EPKK kodulehel.
FOTOD:
Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele
Eesti
tõuloomaaretajad ning Eesti, Läti ja Soome põllumajandustootjate
esindusorganisatsioonid alustasid koostööd uute eksportturgude
leidmiseks väljaspool Euroopa Liitu. Sihtturgudeks on valitud
Usbekistan, Aserbaidžaan ning Türgi kui olulised Kesk- ja
Edela-Aasia loomakasvatuspiirkonnad.
Eesti
Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi
Bulitko
ütles, et loomakasvatajate konkurents Euroopas on tihe ja sektor
peab leidma paremaid võimalusi kvaliteetsete ja väärtuslike
toodete müümiseks. Seetõttu on oluline leida ekspordivõimalusi
uutel turgudel väljaspool EL-i, kasutades selleks positiivset
kuvandit Euroopast kui juhtivast kõrgete tootmisstandardite ja
kvaliteeditasemega piirkonnast. "Eestil, Soomel ja Lätil on
juhtiv roll loomakasvatuses ja tõuaretuses, millele on tugeva aluse
pannud teaduslik ja tehnoloogiline arendustegevus. Neis riikides on
pikad aretusmaterjali - sperma ja embrüote - tootmise
traditsioonid," tõi Bulitko välja edufaktoreid. Ta lisas, et
Põhjamaad koos Eestiga on maailma üks edukamaid piirkondi
piimakarja kasvatuses. Mis omakorda tähendab, et loomakasvatuse ja
tõuaretuse sektoris on kõige tervemad lehmad, loomadel on
suurepärane geneetika, kõrgeim piimatoodang ning kasutatakse kõige
vähem antibiootikume ja hormoone.
"Nõudlus
aretusmaterjali ja loomade järele Kesk- ja Edela-Aasia piirkondades
kasvab, kuna loomakasvatussektor (nii piima kui veiseliha tootmine)
kasvab ning suureneva elanikkonna jaoks on vaja rohkem toiduaineid.
Seetõttu areneb ka kohalik aretustööstus ning nõudlus kvaliteetse
geneetika ning kunstliku viljastamise (AI) tehnoloogia kasutamise
oskusteabe, tarvikute ja seadmete järele on suur," selgitas
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu liige Bulitko.
Läti
põllumeeste liidu MTÜ Farmers Parliament projektijuht Inga
Berzina
ütles, et kuna varasema projektiga saavutati häid tulemusi
tõuloomade müügis Gruusiasse, Kasahstani ja Ukrainasse, siis
soovitakse veelgi arendada edasi enda ekspordivõimekust.
Rohkem
lugeda saab EPKK kodulehel.
Ants
Noot: messil osalemine kannab endas tugevat sõnumit
Reedel,
20. jaanuaril avati Berliinis maailma suurim põllumajandus- ja
toidumess Internationale Grüne Woche (IWG). Eesti stendi ülespanek
keskendub puhta looduse, metsaandide mitmekesisuse ja toidutööstuse
tutvustamisele.
Põllumajandus-
ja Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants
Noot
ütles, et tänavu aasta ollakse messil juba 28. kord. "Rohkem
kui veerandsada aastat kogemusi Grüne Wochel on andnud meile
teadmiste pagasi, kuidas Eesti toitu ja turismi tutvustada. Täna
avatud mess on suuresti just riikide paraad: siin on kaasatud
kõikidest kontinentidest rohkem kui 70 riiki. Samas on messil
poliitiline tasand, kus ühistest foorumitest võtavad osa pea 80.
riigi põllumajandusministrid ja riikide ametnikud," rääkis
Noot.
"Eelkõige
toimub Grüne Wochel oma riigi tutvustamine Saksa rahvale ja
saksakeelsele turule. Soovime Eesti stendi kujundusega tutvustada
meie puhast loodust ja mitmekesist loomastikku. Tänavu aasta
keskendume just toidurikkusele metsast taldrikule. See on turismimess
läbi toidu, seetõttu me iga aasta tutvustame Eesti toidutootjate
paremikku ja kui vaadata vilgast kauplemist meie toiduletis, siis
hoogne ostlemine tõendab kõige paremini meie toidukaupade
populaarsust," lisas Noot.
Esimesel
päeval olid ostjate eriliseks lemmikuks Linnamäe põdrasink ja
vorstid, Saidafarmi külmkuivatatud juustukrõpsud ning Liviko
Vana-Tallinna liköör.
Kaks
aastat koroona tõttu toimumata jäänud Grüne Woche mess toimub
suuremana kui varem. Külastajate arvuks prognoositakse tänavu 500
000, millest 400 000 on kohalikud sakslased.
Kogenud
reisikonsultandid tutvustavad messikülastajatele Eesti
turismivõimalusi ning põhirõhk on Eesti metsade ja rabade
matkaradadel.
87.
korda toimuv Grüne Woche toimub 20.-29.01.2023.
Grüne Woche on eelkõige lõpptarbijamess, mis on sakslaste ja
paljude teiste riikide põllumajandus- ja toidusektori esindajate
jaoks oluline suursündmus ning heaks platvormiks Eesti toidu tuntuse
tõstmiseks. Lisaks messile tõstatab IGW lavale päevakohased
sotsiaalsed küsimused, nagu kliimasoojenemine, ringmajandus,
ressursside säilitamine ja säästev põllumajandus.
Rohkem
lugeda saab EPKK kodulehel.
Koja
uueks juhiks sai Ants Noot
Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoja uueks juhiks valiti valdkonda hästi
tundev endine Maaeluministeeriumi kantsler Ants Noot, kes on ühtlasi
ka Maaülikooli nõukogu esimees.
Põllumajandus-Kaubanduskoja
vastne juht ütles lähiaastate ülesannetest rääkides, et koja
üheks olulisemaks eesmärgiks on jätkuvalt oma liikmete huvide eest
seismine. "Kõige suurem huvide eest seismise võimalus on
osaleda aktiivselt põllumajanduspoliitika kujundamise protsessis,
seda nii EL kui Eesti tasandil. Siin tuleb kindlasti kasuks minu
varasem kantsleriks olemise kogemus," lausus Ants
Noot.
Teiseks
suureks ülesandeks loeb Noot koja otseliikmete suurendamise
küsimust. "Täna on palju maamajandus- ja
põllumajandusettevõtjaid, kes ei kuulu ühtegi organisatsiooni,
kuid kelle hääl võiks suuremalt kõlada," sõnas ta. "Ühtlasi
kasutan võimalust, et tunnustada varasema juhi, Roomet Sõrmuse,
pikaaegset panust koja tegemistes, mis annab mulle hea
lähtepositsiooni valdkonna sõlmküsimustega tegelemisel,"
lisas ta.
Põllumajandus-
ja kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar
Irval
ütles, et Ants Nooda kandidatuuri kasuks rääkis mitmeid olulisi
aspekte. "Eelkõige valdkonna hea tundmine ja suurettevõtete
juhtimise kogemus," osutas Irval. "Näeme, et Noot saab
aidata ellu viia mitmeid koja eesmärke, mis praegu
põllumajandussektori ees seisavad. Kui loetleda neist mõned, mis
ootavad lähitulevikus lahendamist, siis valimiste järgselt
valitsust moodustavatele erakondadele koalitsiooni lepingusse
sisendite andmine meie sektoreid käsitlevate punktide koostamiseks
ning põllumajandusele, metsandusele ja toidutootmisele võimalikult
soodsa rohekokkuleppe saavutamine ja selle ellu viimine,"
loetles Irval.
Noot
kinnitas, et põllumajandusvaldkonna suureks teemaks võibki lugeda
rohepöördega seotud väljakutseid. "Eesti on teadupärast
võtnud kohustuse maa- ja metsakasutuse valdkonnas (LULUCF) saavutada
täiendav 2,5 mln tonni suurune süsiniku sidumise eesmärk aastaks
2030. Eesmärk on küll teada, aga mil viisil see eesmärk
saavutatakse, on ebaselge. Rakendusmeetmeid välja töötades on
ülioluline, et ei kannataks põllumajanduse ja toidutootmise
konkurentsivõime ja seeläbi ka Eesti toidujulgeolek, "
selgitas Noot. "Eesti toidutööstussektoris on tehtud häid
investeeringuid ja meil toodetud toit on kvaliteetne ja tegevus
keskkonnasõbralik. Meil on kohustus hoida kodumaise toiduga
varustatuse taset ja osades valdkondades seda veelgi tõsta,"
avaldas ta.
Rohkem
lugeda saab EPKK kodulehel.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri
