Grüne Woche Eesti stendi külastas riigisekretär Müller

Esmaspäeval, 23. jaanuaril külastas Grüne Woche messil Eesti stendi Saksa toidu- ja põllumajandusministeeriumi riigisekretär Claudia Müller, et tutvuda lähemalt väljapanekuga ja maitsta põnevaid metsaande.

Eelmisel reedel avati Berliinis maailma suurim põllumajandus- ja toidumess Internationale Grüne Woche (IWG). Tänavu aasta keskendutakse Eesti stendil looma- ja toidurikkusele ehk metsast taldrikule. Riigisekretär Claudia Müller soovis rohkem teada saada Eesti stendil pakutavatest toitudest ning tutvuda messil osalejatega. Messil viibiv EPKK põllumajandusvaldkonna nõunik Kaisa Vahtmäe andis kiire ülevaate Eesti selle aasta teemast ja messil esindatud toodetest. "Pakume erinevaid metsaande alates marjadest kuni karulihakonservini. Viimane sai küll paari esimese päevaga otsa, aga tooteid siiski jagub," tõdes Vahtmäe.

Müller oli meeldivalt üllatunud Eesti laia tootevaliku üle ning tundis koheselt mõningad kaubamärgid ära. "Olen Eestis viibinud ning Kalevi šokolaade ma tean," lausus Müller tutvumisringil nähes Eesti maiustusi. Riigisekretär proovis jooke "Õun Drinks" ja Rõngu mahla ning kiitis nende mahedat maitset, mis ei ole ülemäära magusad. Lisaks proovis ta Eesti stendi nö esindustoodet - põdralihasingi võileiba, mis maitses talle eriti. Müller ütles, et eelistab alati soolaseid maitseid ning ulukiliha on üks tema lemmikuid. Pärast ringkäiku stendil avaldas külaline, et soovib lähiajal kindlasti Eesti imelisi saari külastada, sest on nende kohta väga palju head kuulnud.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

FOTOD: Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele

Eesti tõuloomaaretajad ning Eesti, Läti ja Soome põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid alustasid koostööd uute eksportturgude leidmiseks väljaspool Euroopa Liitu. Sihtturgudeks on valitud Usbekistan, Aserbaidžaan ning Türgi kui olulised Kesk- ja Edela-Aasia loomakasvatuspiirkonnad.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et loomakasvatajate konkurents Euroopas on tihe ja sektor peab leidma paremaid võimalusi kvaliteetsete ja väärtuslike toodete müümiseks. Seetõttu on oluline leida ekspordivõimalusi uutel turgudel väljaspool EL-i, kasutades selleks positiivset kuvandit Euroopast kui juhtivast kõrgete tootmisstandardite ja kvaliteeditasemega piirkonnast. "Eestil, Soomel ja Lätil on juhtiv roll loomakasvatuses ja tõuaretuses, millele on tugeva aluse pannud teaduslik ja tehnoloogiline arendustegevus. Neis riikides on pikad aretusmaterjali - sperma ja embrüote - tootmise traditsioonid," tõi Bulitko välja edufaktoreid. Ta lisas, et Põhjamaad koos Eestiga on maailma üks edukamaid piirkondi piimakarja kasvatuses. Mis omakorda tähendab, et loomakasvatuse ja tõuaretuse sektoris on kõige tervemad lehmad, loomadel on suurepärane geneetika, kõrgeim piimatoodang ning kasutatakse kõige vähem antibiootikume ja hormoone.

"Nõudlus aretusmaterjali ja loomade järele Kesk- ja Edela-Aasia piirkondades kasvab, kuna loomakasvatussektor (nii piima kui veiseliha tootmine) kasvab ning suureneva elanikkonna jaoks on vaja rohkem toiduaineid. Seetõttu areneb ka kohalik aretustööstus ning nõudlus kvaliteetse geneetika ning kunstliku viljastamise (AI) tehnoloogia kasutamise oskusteabe, tarvikute ja seadmete järele on suur," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu liige Bulitko.

Läti põllumeeste liidu MTÜ Farmers Parliament projektijuht Inga Berzina ütles, et kuna varasema projektiga saavutati häid tulemusi tõuloomade müügis Gruusiasse, Kasahstani ja Ukrainasse, siis soovitakse veelgi arendada edasi enda ekspordivõimekust.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Ants Noot: messil osalemine kannab endas tugevat sõnumit

Reedel, 20. jaanuaril avati Berliinis maailma suurim põllumajandus- ja toidumess Internationale Grüne Woche (IWG). Eesti stendi ülespanek keskendub puhta looduse, metsaandide mitmekesisuse ja toidutööstuse tutvustamisele.

Põllumajandus- ja Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles, et tänavu aasta ollakse messil juba 28. kord. "Rohkem kui veerandsada aastat kogemusi Grüne Wochel on andnud meile teadmiste pagasi, kuidas Eesti toitu ja turismi tutvustada. Täna avatud mess on suuresti just riikide paraad: siin on kaasatud kõikidest kontinentidest rohkem kui 70 riiki. Samas on messil poliitiline tasand, kus ühistest foorumitest võtavad osa pea 80. riigi põllumajandusministrid ja riikide ametnikud," rääkis Noot.

"Eelkõige toimub Grüne Wochel oma riigi tutvustamine Saksa rahvale ja saksakeelsele turule. Soovime Eesti stendi kujundusega tutvustada meie puhast loodust ja mitmekesist loomastikku. Tänavu aasta keskendume just toidurikkusele metsast taldrikule. See on turismimess läbi toidu, seetõttu me iga aasta tutvustame Eesti toidutootjate paremikku ja kui vaadata vilgast kauplemist meie toiduletis, siis hoogne ostlemine tõendab kõige paremini meie toidukaupade populaarsust," lisas Noot.

Esimesel päeval olid ostjate eriliseks lemmikuks Linnamäe põdrasink ja vorstid, Saidafarmi külmkuivatatud juustukrõpsud ning Liviko Vana-Tallinna liköör.

Kaks aastat koroona tõttu toimumata jäänud Grüne Woche mess toimub suuremana kui varem. Külastajate arvuks prognoositakse tänavu 500 000, millest 400 000 on kohalikud sakslased.

Kogenud reisikonsultandid tutvustavad messikülastajatele Eesti turismivõimalusi ning põhirõhk on Eesti metsade ja rabade matkaradadel.

87. korda toimuv Grüne Woche toimub 20.-29.01.2023. Grüne Woche on eelkõige lõpptarbijamess, mis on sakslaste ja paljude teiste riikide põllumajandus- ja toidusektori esindajate jaoks oluline suursündmus ning heaks platvormiks Eesti toidu tuntuse tõstmiseks. Lisaks messile tõstatab IGW lavale päevakohased sotsiaalsed küsimused, nagu kliimasoojenemine, ringmajandus, ressursside säilitamine ja säästev põllumajandus.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja uueks juhiks sai Ants Noot

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uueks juhiks valiti valdkonda hästi tundev endine Maaeluministeeriumi kantsler Ants Noot, kes on ühtlasi ka Maaülikooli nõukogu esimees.

Põllumajandus-Kaubanduskoja vastne juht ütles lähiaastate ülesannetest rääkides, et koja üheks olulisemaks eesmärgiks on jätkuvalt oma liikmete huvide eest seismine. "Kõige suurem huvide eest seismise võimalus on osaleda aktiivselt põllumajanduspoliitika kujundamise protsessis, seda nii EL kui Eesti tasandil. Siin tuleb kindlasti kasuks minu varasem kantsleriks olemise kogemus," lausus Ants Noot.

Teiseks suureks ülesandeks loeb Noot koja otseliikmete suurendamise küsimust. "Täna on palju maamajandus- ja põllumajandusettevõtjaid, kes ei kuulu ühtegi organisatsiooni, kuid kelle hääl võiks suuremalt kõlada," sõnas ta. "Ühtlasi kasutan võimalust, et tunnustada varasema juhi, Roomet Sõrmuse, pikaaegset panust koja tegemistes, mis annab mulle hea lähtepositsiooni valdkonna sõlmküsimustega tegelemisel," lisas ta.

Põllumajandus- ja kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval ütles, et Ants Nooda kandidatuuri kasuks rääkis mitmeid olulisi aspekte. "Eelkõige valdkonna hea tundmine ja suurettevõtete juhtimise kogemus," osutas Irval. "Näeme, et Noot saab aidata ellu viia mitmeid koja eesmärke, mis praegu põllumajandussektori ees seisavad. Kui loetleda neist mõned, mis ootavad lähitulevikus lahendamist, siis valimiste järgselt valitsust moodustavatele erakondadele koalitsiooni lepingusse sisendite andmine meie sektoreid käsitlevate punktide koostamiseks ning põllumajandusele, metsandusele ja toidutootmisele võimalikult soodsa rohekokkuleppe saavutamine ja selle ellu viimine," loetles Irval.

Noot kinnitas, et põllumajandusvaldkonna suureks teemaks võibki lugeda rohepöördega seotud väljakutseid. "Eesti on teadupärast võtnud kohustuse maa- ja metsakasutuse valdkonnas (LULUCF) saavutada täiendav 2,5 mln tonni suurune süsiniku sidumise eesmärk aastaks 2030. Eesmärk on küll teada, aga mil viisil see eesmärk saavutatakse, on ebaselge. Rakendusmeetmeid välja töötades on ülioluline, et ei kannataks põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime ja seeläbi ka Eesti toidujulgeolek, " selgitas Noot. "Eesti toidutööstussektoris on tehtud häid investeeringuid ja meil toodetud toit on kvaliteetne ja tegevus keskkonnasõbralik. Meil on kohustus hoida kodumaise toiduga varustatuse taset ja osades valdkondades seda veelgi tõsta," avaldas ta.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
31.01 - EPKK hübriidkonverents "Maaelufoorum 2023: Eesti visioon maaelu ja biomajanduse arendamiseks"
14.02 - EPKK konverents "Keskkonnafoorum 2023"
08.03 - 8.03.2023 EPKK konverents "Aiandusfoorum 2023"