Pärandkooslused - puis- ja rannaniidud, luhad ja loopealsed - säilivad üksnes niites või karjatades ja ehkki maakasutus ning traditsiooniline maaelu on muutunud, on meil üle 800 pärandniitude majandaja, kes oma tegevusega mitmekesistavad põllumajandust ja kannavad hoolt selle eest, et Eesti traditsioonilised looduskooslused ei hääbuks, vaid oleksid hästi hooldatud ja hoitud!

Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi projekti "Loodusrikas Eesti" korraldatava konkursi eesmärk ongi tunnustada neid pärandniidu majandajaid, kes paistavad silma pühendumuse, eeskujuliku hooldamise ning loodushoidliku mõtteviisi ja tegutsemisega. Ühtlasi tahame pärandniitude majandajaid tunnustades edendada riigi ja maaomanike koostööd, populariseerida pärandniitude majandamist ning tugevdada Eesti pärandniidu majandajate võrgustikku.

Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul hooldatakse praegu Eestis pärandkooslusi 42 000 hektaril. Selleks, et säilitada liigirikkaid niiduelupaiku ja parandada nendega seotud liikide seisundit, on riik seadnud eesmärgi majandada 2027. aastal pärandniite vähemalt 50 000 hektaril.

"Pärandniidud pole olulised üksnes looduskaitselisest aspektist, vaid neil on ka sotsiaalmajanduslik mõju, sest nende hooldamine on maapiirkondades oluline elatusallikas," ütles Madis Kallas. "Tasakaalustatud looduskasutusega on meil võimalik säilitada inimeste võimalus elada maal, tegeleda loomakasvatuse ja põllumajandusega, samas aidata kaasa sellele, et säiliksid meie liigid ja kooslused."

Neile maaomanikele, kes on valmis oma niidualasid majandama või rendile andma, annavad 2022. aastast alates nõu Keskkonnaameti nõustajad, kes aitavad leida konkreetsele niidule sobiva lahenduse. Nõustaja vaatab koos maaomanikuga niidu kohapeal üle, arutab läbi võimalikud lahendused ning tutvustab parimaid pärandniidu taastamise ja majandamise tavasid ning toetusmeetmeid. Kõigil, kel huvi oma maade majandamise vastu, võiks alustada siit: https://loodusrikaseesti.ee/et/millest-alustada

Eelmine aastal osutusid 13 nominendi hulgast võitjateks Viljar Ilves Alam-Pedjalt, Ulvi ja Tiit Uusoja Hiiumaalt ja Ülle Tamm Manijalt. (Nende lugudega saab tutvuda hüperlingi alt.)

Loodame, et pärast teistkordset tunnustamist saame öelda, et sündinud on silmapaistvate pärandniitude majandajate tunnustamise traditsioon!

Allikas: Keskkonnaministeeriumi teade