2022. aastal müüs Maa-amet 6770 hektarit riigimaad. Müüdud riigimaast enamik ehk 88%(5937 hektarit) müüdi põllumajandustootjatele, kellega maareformi käigus on sõlmitud kasutusvalduse lepingud ning kellel on seadusest tulenev õigus see maa riigilt välja osta. Avalikul enampakkumisel oli 12% (799 hektarit) müüdud riigimaast. Vähem kui 1% (34 hektarit) riigimaa müügist moodustas hoonestusõigusega maa müük ehk riigimaa müük ehitiste omanikele, kes ei saanud maareformi käigus maad erastada ja kellega seetõttu sõlmiti hoonestusõiguse lepingud, mis võimaldab neil oma hoonete aluse maa riigilt välja osta.

Kasutusvaldustega riigimaa müük tõi riigikassasse 19,3 miljonit eurot, avalikul enampakkumisel müüdud riigimaa 28,5 miljonit ja hoonestusõigusega maa müük 0,1 miljonit eurot.

2022. aastal andis Maa-amet uute lepingutega kasutusse 42 205 hektarit riigimaad, millest 4489 hektarit oli avalikul enampakkumisel, 4232 hektaril pikendas riik põllumajandustootjaga kasutusvalduse lepingutja 33 120 hektaril andis Maa-amet nõusoleku jahipidamiseks. Põllumajandusmaa rendilepingud kehtivad üldjuhul 5 aastat. Väga suur osa põllumajanduslikust riigimaast on antud maareformi käigus põllumajandustootjatele kasutusvaldusesse 15 aastaks, kasutajal on õigus lepingut pikendada veel 15 aastaks ning samuti on kasutusvaldajal seadusest tulenev õigus maa igal hetkel riigilt välja osta.

2022. aastal korrastas Maa-amet riigimaid 727 247 euro eest. Sellest 37% kulus üldhooldusele (niitmine, kõnniteede hooldus), 35% ohtlike ehitiste likvideerimisele ja 27% loodusesse ebaseaduslikult viidud prügi, ohtlike puude ja kraaviummistuste likvideerimisele.

Maareformi käigus riigi maareservi jäetud maa valitseja on Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi valitseda on 90% riigimaast, millest Maa-ameti hallata on põhiliselt põllumajanduslik maa ja tiheasustuses asuvad hoonestamata riigimaad. Maa-amet hoiab riigimaad korras ja teeb riigi nimel maatehinguid.

Allikas: Maa-ameti 19.01.2023 pressiteade