Rootsi põllumehed vaatavad murelikult tulevikku

Rootsi Põllumeeste Liidu juhatuse liige Lennart Nilsson ütles Euroopa põllumajanduse olukorrast Teraviljafoorumil rääkides, et kõige suurem probleem on sektoris valitsev ebakindlus, mis viimased paar aastat on mõjutanud paljusid valdkondi.

Põllumajandusettevõtjana tegutsev Lennart Nilsson kasvatab teravilja ja lihaveiseid. Tema sõnul on turgudel valitsev ebakindlus kasvanud juba aastaid ning seda süvendab veelgi Vene-Ukraina sõda.

Teraviljamahud langevad

"Kui vaatame rahvusvahelist teraviljaturgu lähemalt, siis tingimused on läinud aina kitsamaks. Kui jälgime börsil pakutavaid hindasid, siis reaalsus on teine, kui põllumeeste ootused. See aga muudab turu üha volatiilsemaks ja hinnad kõiguvad üsna palju. Väetiste ja taimekaitsevahendite kättesaadavus on läinud hinna mõttes vähemaks. Samuti lisab kliimamuutus juurde pingeid, sest kui on kuumad ilmad, siis on ka suur kuivus ja sama moodi on jahedate ilmadega - kontrastid suurenevad," loetles pingeallikaid Nilsson. "Seega mõjutab põllumajandussektorit enim valitsuspoliitika vähene toetus, ekstensiivistumine vaatamata rahvastiku kasvule, pakkumise ja nõudluse vahe, kliimamuutused, väetiste kättesaadavus ja-hinnad, uued suunad taimekaitse poliitikas, logistikaprobleemid ja teraviljatehingutes tingitud hinnariskid," võttis Nilsson teemad kokku.

Nilsson osutas ka aina süvenevale toidunappusele. Ta viitas rahvusvahelise teraviljanõukogu tänavu aasta ülevaatele, kus toodi välja, et tarbimine ületab tootmise mahtusid. "2023 aasta prognoos jätkab sama kõverat ja maailma teraviljavarud langevad veelgi. See, mis teraviljaturul toimub, selles peitub vastus miks hinnad tõusevad. Kui vaatame seda, kui palju on teravilja all maad, siis hektarite hulk väheneb ja ka siin langus üha jätkub," osutas Nilsson. "Toon kõrvale ka õlidega varustatuse, ka seal on languses õliseemnete varu. Eriti on vähenenud päevalilleseemne osa, sest viimaste aastate põuad on lõunapoolsete riikide saake vähendanud," lisas ta.

Nilsson ütles, et praegu veel Euroopa ekspordib õliseemet, kuid vaadates ettevõtteid, kes toodavad päevalilleõli, siis need on hädas, kuna Ukrainastei tule toorainet peale. "Maailma turge mõjutab kõige rohkem see, mis toimub Ukrainas. Kui vaatame päevalilleseemne eksporti Ukrainas, siis on mahud langenud 33-35%. Nüüd on küsimus selles, mis toimub seal piirkonnas 2023. aasta kevadel, kas ja kui palju saadakse külvata ning mis toimub järgmisel sügisel saagikoristuse ajal," viskas Nilsson õhku küsimused.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Noore loomaarsti-loomakasvataja fond tunnustas tulevikutalente

9. detsembril kuulutati Eesti Maaülikooli aktusel välja Noore loomaarsti/ loomakasvataja stipendiumi ja preemia tänavused laureaadid - Teele Eskor ja Laura Sääsk. Tunnustus ja erialaseks arendamiseks suunatud toetusraha on ellu kutsutud produktiivloomadele pühendunud noorte tulevikulootuste õpingute ergutamiseks.

500-eurose stipendiumi pälvib Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini eriala üliõpilane Teele Eskor, kes võlus stipendiumikomisjoni lisaks heale õppeedukusele pühendumisega pereettevõtte jätkusuutlikkusele ning ühiskondliku aktiivsusega - Teele on juhtrollis Eesti Noortalunikud MTÜs ning panustab Eesti Veterinaarmeditsiini Üliõpilaste Seltsi.

Noore loomaarsti preemia laureaadiks osutus praktiseeriv noor loomaarst Laura Sääsk, kes töötab Eesti Tõusigade Aretusühistu aretusspetsialisti ja loomaarstina ning ka Kaubi Farmides loomaarstina. Komisjonile avaldas muljet, et Laura Sääsk on väga suure pühendumusega alustanud tööd Eesti seakarjade tervishoiu ja karjade tervisalase nõustamise valdkonnas ning on kaasaegse vaatega karjatervise probleemide lahendamisse. Preemia suurus on 1200 eurot.

Komisjoni esimees ja fondi ellukutsuja Anu Hellenurme sõnas laureaate välja kuulutades, et nii Teele Eskor kui Laura Sääsk on leidnud oma kutsumuse põhjendamatult keerulisse olukorda jäänud suurloomade kasvatamise sektoris: "Laureaadid on üles leidnud ja ära tundnud oma tegutsemissoovi. Tänases olukorras on pühendumine loomakasvatussektori kestlikkusele meie kõigi heaolu tagav valik, sest lisaks loomade tervisele ja riiklikule toidujulgeolekule annab produktiivloomade kasvatus panuse ka ringmajandusse mulla tervise ja looduse tasakaalu säilimise kaudu. Kui noored inimesed võtavad vastutuse erialatarkuse, ühiskondliku aktiivsuse ja inspireeriva suhtumise kooskõlas, saame kindlad olla, et Eesti tulevik on heades kätes," sõnas Hellenurme.

Noore loomaarsti/ loomakasvataja fond on SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fondi juurde loodud allfond, mis on ellu kutsutud toetamaks loomakasvatuse või veterinaarmeditsiini erialal õppiva üliõpilase õpinguid ning lisaks tunnustada ka juba tööd alustanud noore praktiku tegevusi, kelle tegevus on suunatud produktiivloomadele.
Fondi on panustanud sadakond ettevõtet ja eraisikut enam kui 8000 euroga, mis tagab stipendiumite ja preemiate jätkumise ka järgmistel aastatel. Fond on annetusteks avatud kõigile, kes soovivad loomakasvatuse või loomaarsti tulevikutalente toetada.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Teraviljafoorum 2022 näitas sektori elujõulisust

8. detsembril toimus Rakveres Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum, mis tõi kokku valdkonna põllumehed. Koja juht Roomet Sõrmus lausus päeva avades, et põllumehed võivad olla tänavuse viljahooajaga üldiselt rahul, saagid olid paremad möödunud aastast, targalt vilja müües saadi ka head hinda ning hakkama on saadud ka sõja mõjudest tingitud tootmissisendite hinnatõusuga. Samas tulevikku vaadates valitseb ebakindlus.

"Teraviljakasvatajatele on tänavune aasta olnud väga ebakindel, kuid taimekasvatus- ja koristushooajaga saab õnneks üldjoontes rahul olla. Tugevalt on sektorit mõjutanud Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale, mis on märgtavalt kallimaks ja keerulisemaks teinud tootmissisendite kättesaadavuse. Ka viljalogistika pool on olnud suur murekoht," rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Koja juht tõi välja ka numbrilise poole. "Statistikaameti esialgsete prognooside kohaselt on teravilja, õlikultuuride ja kaunviljade kogutoodang tänavu 624 miljonit eurot. Möödunud aastaga võrreldes on toodangu väärtus suurenenud 236 miljoni euro ehk 60% võrra, ja see on hea sõnum sektori ettevõtjatele -teraviljakasvatus on väga oluline põllumajandusharu meie majandusele nii kodumaise toidujulgeoleku tagamisel kui riigi ekspordi edendamisel."
Sõrmus täiendas, et tänavu on enamikel põllumeestel võimalus reserve koguda, et uuele aastale tugevamana vastu minna.

Tänasel Teraviljafoorumil on fookuses sektori rahastus- ja toetusmeetmed. Siin on teemasid, millega põllumees peab harjuma ja on asju, mida tuleb juurde õppida. Sellele mõttele keskendus ka foorumi avasõnades maaeluminister Urmas Kruuse, kelle sõnul on algaval 2023. aastal keskkonna- ja roheteema kokkulepetest tingituna põllumajandussektoris uusi nõudeid tulemas. Täpsemalt selgitas uue aasta toetusmeetmed lahti Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna osakonnajuhataja Katrin Rannik.

Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus andis ülevaate sektori majandusnäitajatest. Tema sõnul viib ainuüksi intresside tõus sektorist mitu miljonit eurot ära, kuna põllumajandusettevõtete laenukoormus on suur. Samas näevad pangad teravilja kasvatamises suurt potentsiaali ja Eesti ekspordivõimekuse tõstjat.

Selge on see, et järjest enam tuleb viljakasvatajal keskenduda keskkonnateemadele, et olla oma tegemistes jätkusuutlik. Mäemõisa OÜ taimekasvatusjuht Sander Hiire keskendus oma ettekandes taastavale põllumajandusele. Tema hinnangul tuleks taastava põllumajanduse huvi korral esmalt tutvuda viie põhiprintsiibiga. Nendest kõige olulisem on põhimõte, et igasugune mulla häirimine, liigne liigutamine ja ka sünteetiliste ainete kasutamine peaks olema viidud miinimumini. "Põllumeestena peaksime pidevalt vaagima, kas toimetame johtuvalt harjumustest või saaksime uute teadmiste kohaselt paremini toimetada? Meie külvame oma põllud otsekülvikuga ja jälgime väga hoolikalt sünteetiliste sisendite kasutust ja töötame täna selle nimel, et oma mullad paremini käima saada," rääkis Hiire põhimõtetest.

Teadlane Margit Olle jagas osalejatele aga teadmisi, kuidas vermikompostist võib teraviljakasvataja kasu saada, tuues näiteid maailmast ja Eestis tehtud katsetest.
Konverentsi teemadest saab rohkem lugeda EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
19.12 - EPKK infopäev "Täppisviljelus ja digilahendused taimekasvatuses"
31.01 - EPKK konverents "Maaelufoorum 2023: Eesti visioon maaelu ja biomajanduse arendamiseks"
14.02 - EPKK konverents "Keskkonnafoorum 2023"

Allikas: Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri