Metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) viimases versioonis on täiendused elurikkuse ja loodushoiu osas. Näiteks kirjutati arengukavasse soovitus seadusemuudatuseks. Esimene soovitus pikendataks metsa uuendamise aega - nii saab vältida suurte lagedate koondumist ja teine soovitus piiraks raielangi maksimaalse suuruse praeguselt 7 hektarilt 5 hektarini.

"Metsanduse arengukavaga on juba pikka aega tööd tehtud ning soovime Riigikogule esitada uue versiooni, mis on ettepanek kompromissiks," ütles keskkonnaminister Madis Kallas. "Loodan, et Riigikogu võtab arengukava menetlusse, kaasab vajadusel veel kõiki osapooli ning jõuame lõpuks ühiskondliku otsuseni, kuidas me edaspidi Eesti metsi kaitseme ja majandame."

Minister tänas kõiki metsanduse arengukava juhtkogu liikmeid, erinevate ülikoolide teadlasi ja metsaga seotud inimesi, kes olid veel kord valmis metsanduse visioonidokumendi valmimises kaasa lööma. Keskkonnaministeeriumi soov on, et arengukava jõuaks tuleva aasta algul riigikogusse.

MAK2030 eelnõu on leitav siit.

Keskkonnaminister kirjutas alla ka metsanduse arengukava keskkonnamõjude ja teiste oluliste mõjude hindamisele.

Hindamise töid koordineeris OÜ Maves. Esmakordselt on arengukavas hinnatud mõjusid nii laialpõhjaliselt, et vaadeldi kõik eluvaldkondi, mitte ainult looduskeskkonda. Seepärast hindasid eksperdid mõjusid lisaks ka majandusele ning sotsiaal- ja kultuuri valdkonnale.

Mõjude hindamisel ei tuvastatud ühtegi otsest vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga või selle mõõdikuga. Samuti ei leitud eksperthinnangu ja kontrollküsimustiku põhjal ühtegi asjaolu, mille tõttu peaks mingi MAK-i eesmärgi või meetme ümber sõnastama.

Küll on mõjude hindamise aruandes välja toodud rida ettepanekud, millega peab arengukava rakendamisel arvestama. Samuti rõhutavad aruande koostajad, et MAK-i elluviimisel peab tekkivaid keskkonnamõjusid järjekindlalt seirama ja vajadusel kehtestama leevendumismeetmeid

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade