Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Kas piimatoodete kättesaadavus poodides jätkub ka edaspidi?

Eile, 6. detsembril esinesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressikonverentsil Eesti piimatööstused ja piimakarja kasvatajad, et rääkida piimatööstuse toimetulekust eeloleval talvel.

Viimase aasta kriisid maailma ja Eesti majanduselus on toonud fookusesse toidutootmise jätkusuutlikkuse teema, olukorras kus kõikide sisendite hinnad tõusevad ja energiaga varustatuse küsimus on teravam kui kunagi enne. Mida sellises olukorras loomakasvatajad ja piimatöötlejad mõtlevad ja kuidas eelolev talv üle elatakse, sellest räägiti 6. detsembril toimuval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressikonverentsil "Olukorrast piimandussektoris - kui kriisikindel on Eesti piimatootmine?".

Valio Eesti AS tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on eelolev talv piimandussektorile väljakutseid esitav ja seni enesest mõistetavaks peetud seisukohad enam ei kehti. "Arvamus, et toit ja energia on meil odavalt alati saadaval, see suhtumine enam ei toimi. Mida kiiremini inimesed seda mõistavad, seda rohkem hakkavad nad puhast kodumaist toitu väärtustama ja toiduraiskamine väheneb," avaldas Solovjov lootust. "Toit ei lähe enam kunagi nii odavaks, kui enne oli," lisas ta.

Piimakarjakasvatajaid kuulates selgus, et nii mõnigi sektoris tegutsev ettevõte plaanib turult väljumist. Kõljala POÜ juhatuse esimees Tõnu Post ütles, et kui mõnest laudast on juba loomad läinud, siis sinna tagasi neid enam naljalt ei saa. Vihjates sellele, et kord tegevusest loobunud loomapidaja valdkonnas peituvat riskide ja kohustuste koormat enam endale võtta ei taha.

Piimatöötlejad arutlesid teemadel: kas ja kui palju praegune majandusolukord on mõjutanud tarbimist siseturul. Coop Eesti Keskühistu juhatuse liige Veiko Haavapuu rääkis, et piima ja piimatoodete müüginumbrid on hakanud kukkuma ja toiduainete poolelt prognoosib käibe kukkumist just uuel aastal, kui pühade aeg on läbi saanud ning inimeste ostuvõimekus languses.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Süsiniku sidumise ELi raamistik selgust veel ei toonud

Euroopa Komisjon võttis 30. novembril vastu ettepaneku esimese kogu ELi hõlmava vabatahtliku raamistiku kohta, mis võimaldab usaldusväärselt sertifitseerida süsiniku sidumist. Ettepanekuga edendatakse uuenduslikke süsiniku sidumise tehnoloogiaid ja kestlikke süsinikku siduva majandamise lahendusi. Samuti aitab see saavutada ELi kliima-, keskkonna- ja null-saaste eesmärke.

"Selle vabatahtliku raamistikuga soovitakse muuhulgas reguleerida, kuidas käsitleda süsiniku sidumist mullas ja biomassis. Süsinikupõllumajanduse puhul käsitletakse süsiniku eemaldamist kasvuhoonegaaside netosidumisena ja süsiniku sidumine peab olema nö täiendav sidumine, milleks sertifikaatide süsteem annab lisamotivatsiooni. Komisjoni poolt esitatava määruse eelnõu eesmärk on tagada süsiniku sidumise sertifitseerimise usaldusväärsus erinevates looduslikes tingimustes," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sellegipoolest on raamistikust raske täpset pilti saada, kuna esitatud ettepanek on endiselt ebaselge ja olulistele metodoloogilistele küsimustele vastuseid veel pole - paljud olulised elemendid otsustatakse delegeeritud õigusaktidega. Kahetsusväärne on ka, et süsiniku sidumise praktikad on määratletud väga kitsalt ja see ei arvesta kõikide võimalustega süsiniku heite vähendamiseks. Nt ei arvestada selliste oluliste praktikatega nagu heidet vähendavate söödalisandite kasutamine, vähese heitega hoonete ehitamine või täppisväetamise kasutamine - kõikidel nendel praktikatel on aga reaalne mõju heitkoguste piiramisele. Lisaks on kavandatav auditeerimissüsteem seotud suure halduskoormusega.

Sõrmuse sõnul on tähtis see, et süsteem tagaks praktikate hea võrreldavuse ja väldiks suurt halduskoormust. Praegu on probleemiks, et süsiniku sidumise sertifikaadid pole kõikide turuosaliste jaoks usaldusväärsed, kuna sertifikaatide tekkimise süsteemid pole läbipaistvad ja pole kindel, kas need toovad ka päriselt kliimakasu.

"Erinevaid süsinikukrediitide platvorme on palju, mistõttu leiame ka põllumajanduskojas, et süsteemi usaldusväärsust silmas pidades on vaja luua süsiniku sidumise standardiseeritud sertifitseerimisraamistik ja selleks vajalik seire-, aruandlus- ja kontrollimetoodika, mis võimaldab arendada vabatahtlikke süsinikuturge," ütles koja juht.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Taastav põllumajandus kogub järgijaid

Sander Hiire ütles, et kui kuulata Euroopas laiemalt tarbijate soove, kes tahavad, et toit oleks puhtam ja keskkond hoitud, siis täna on taastavas põllumajanduses kõik need põhimõtted esindatud.

Mäemõisa OÜ taimekasvatusjuhi Sander Hiire hinnangul tuleks taastava põllumajanduse huvi korral esmalt tutvuda viie põhiprintsiibiga. Nendest kõige olulisem on põhimõte, et igasugune mulla häirimine, liigne liigutamine ja ka sünteetiliste ainete kasutamine peaks olema viidud miinimumini. "Põllumeestena peaksime pidevalt vaagima, kas toimetame johtuvalt harjumustest või saaksime uute teadmiste kohaselt paremini toimetada? Meie külvame oma põllud otsekülvikuga ja jälgime väga hoolikalt sünteetiliste sisendite kasutust ja töötame täna selle nimel, et oma mullad paremini käima saada," rääkis Hiire põhimõtetest.

Tasakaalu saavutamine

Mäemõisa taimekasvatusjuhi sõnul peaks iga Eesti põllumees uuenduslikke võtteid katsetama ja samal ajal ettevõtte kasumlikkust silmas pidama. "Oma tegevusplaane seades peame lähtuma võit-võit lahendustest. Jõuga midagi peale suruda ei saa, tuleb liikuda samm-sammult," lausus Hiire. "Teine oluline printsiip on mulla hoidmine taimkattega kaetult. Vahe- ja kaaskultuuride kasvatamine on igale põllumehele kättevõtmise asi. Tuleb jälgida, et tuulte ja vihmade kätte ei jääks musta mulda," osutas ta.

Põllul peaksid olema elusad taimejuured aastaringselt, siis on mulla elustik aktiivne ja toitained kenasti hoitud. See on tema sõnul ühtlasi ka kolmas põhireegel - elavad juured.

"Vahekultuuridega tegelemine on väga põnev ja arenev valdkond, olen seda viimased viis aastat oma põldudel rakendanud ja tunnen, et järjest põnevamaks läheb. Päikesevalgus, mis meie maale langeb, tuleb kõik kinni püüda," lausus Sander Hiire. "Neljas ja viies põhimõte on mitmekesisuse rakendamine ja kariloomade integreerimine tootmispõldudele. Nendest räägin oma ettekandes pikemalt juba neljapäeval toimuval Teraviljafoorumil.".

"Iga muutus saab alguse väikestest sammudest ja alustuseks võib ju võtta kasvõi ühe kodutee lähedase väiksema põllu, kus neid põhimõtteid rakendada," julgustas Hiire ettevõtteid teistmoodi lahendusi proovima.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Pääsukesemärgiga tunnustati kaheksat Eesti toidutoodet

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda andis eelmisel nädalal toidumärgise "Tunnustatud Eesti toit" ehk Pääsukesemärgi kaheksale Eestis toodetud toidutootele, nende hulgas oli ka Eesti Pagari uudistoode Peremehe Põrandaleib, mille esmatootmine oli samal nädalal.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar ütles toodete hindamist kommenteerides, et jätkuvalt on "Tunnustatud Eesti toit" ehk Pääsukesemärk Eesti tarbijate poolt hinnatuim ja tuntuim toidumärgis, mida on kinnitanud ka varasemad Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringud. "Kõik esitatud tooted said ekspertkomisjonilt kõrge hinnangu ja positiivse tagasiside. Saame kinnitada, et Eesti toidutootjad teevad endiselt kvaliteetset ja suurepärast tööd," rõhutas Lindsaar. "Ühtlasi tahan tähelepanu juhtida Pääsukesemärgi saanud uudistootele, mis jõuab kohe-kohe ka kaupluselettidele. Selleks on Eesti Pagari Peremehe Põrandaleib, mille esmatootmine oli esmaspäeval," osutas Lindsaar.

Toidutoodete hindamisel osalenud Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) funktsionaalsete toitude ja jookide arenduse suunajuht Rain Kuldjärv tõdes, et seekordne hindamine jäi kõige rohkem meelde sellega, etžüriil oli väga raske leida sensoorseid omadusi, mille kvaliteet vajas laiemat arutelu. "Ja see on väga positiivne ilming, mis näitab, et Eesti toidutoojad hoiavad jätkuvalt väga kõrget taset ja seda nii uute toodete loomisel kui ka juba varsemast märki kandvate toodete jätkuval tootmisel," selgitas Kuldjärv.

Tema sõnul oleks suurem vaidlus žüriis tekkinud võib olla hoopis siis, kui oleks pidanud valima tooteid, mida eriti esile tuua. "See oleks olnud raske, sest hindamisel oli maitsvaid piimatooteid, pirukaid, kastmeid, lihatooteid jms. Kui natuke hindamise köögipoolele piiluda, siis kindlasti jättis paljudele väga sügava mulje argentiinapärane steik chimichurriga, mis oli suurepärase kvaliteediga ning äärmiselt täpse maitsestusega - mitte liiga intensiivne, vaid parajalt tuntav, mis tõi samas esile ka kvaliteetse liha enda maitse. Kindlasti midagi, mida soovitame steigisõbral proovida," lausus Kuldjärv. "Samas soovitab žürii proovida kõiki pääsukesemärgi tooteid, sest antud märk viitab toodete kõrgele sensoorsele kvaliteedile ning väärtustab kodumaisust. Ja eks enda lemmiku peab ikka igaüks ise leidma," toonitas Kuldjärv.

1. AS Eesti Pagar - Spinati-juustupirukas 360g

2. AS Eesti Pagar - Peremehe Põrandaleib

3. OÜ Saaremaa Lihatööstus - Argentinapärane steik chimichurriga

4. OÜ Saaremaa Lihatööstus - Kaua küpsenud lihaveise brisket

5. Valio Eesti AS - Alma Kohupiim 4% 200g

6. Valio Eesti AS - Alma Kohupiim lahja 200g

7. Valio Eesti AS - Alma Kohupiim rosina 200g

8. Valio Eesti AS - Alma Kohupiim vanilli 200g

Hindamine toimus TFTAK uues värskelt valminud sensoorika laboris. Lisaks uutele toodetele kontrolliti juba varasemast pääsukesemärki kandvate toodete kvaliteeti. Järelhindamise läbisid: Polven Foodsi Klassikaline Provansaali majonees ja Oliivi majonees ning Tarplan Kaubanduse OÜ Salatikaste küüslauguga. Järelhindamise läbinud tooted said kõik positiivse tagasiside ja maksimaalsed punktid.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Parim taimekasvataja 2022: omalt poolt tuleb kõik ära teha, siis annab loodus ka juurde

Nuudi Talu peremees Kaido Kirst on tänavu põldude saagikusega väga rahul. Kuigi tema sõnul täpsed numbrid selguvad viljamüügi käigus, on suurusjärgud teada ja põhjust rahuloluks leidub.

"Ma hindan tänavust aastat aegade parimaks, nii saagikust, kui koristusperioodi. Võib-olla augustikuu põuaaeg venis natuke pikaks ja osadel põldudel oleks viljapea tahtnud veel kasvada," avaldas Nuudi Talu peremees Kaido Kirst. "Kuigi viljakoristuse ajal vaatasime, et põllud olid väga kuivad ja varis ei tahtnud ka tärgata ning talirapsi külvamisel oli muld väga ebaühtlane, oli sügiseks kõik hästi taastunud ja järele kasvanud," lisas ta.

Kirst ütles, et kui tavaliselt öeldakse, et põllumees ikka viriseb, siis tema küll ei leia põhjust nurisemiseks. "Kogu põllupinna keskmiseks tuli 5,5 tonni hektarilt: rapsi, nisu, kaera ja oa tulemus, kõik kokku," sõnas Kirst. "Teraviljapool ei ole nii täpselt üle kaalutud, sest mul endal suurt kaalu ei ole. Selle järgi, mis müügiks läheb, on kergem arvutada. Kui nisu saaki ainuüksi vaadata, siis andsid põllud 6,5 - 9,8 tonni välja," oli Kirst rahul.

Ilmastik mõjutab

Nuudi talu peremees võrdles saagikust varasemate perioodidega ja möönab, et see aasta supersaaki ei saadud. "Näiteks jäi meil kaera saak natuke tagasihoidlikuks, kuna külvasime kaera veidi märjematele maadele, mille kuivamist tuli veidi oodata. Nii jäi külviaeg ka hilisemaks ja kui augustis algas põud, siis kaera tera oleks tahtnud veidi rohkem täituvust kasvatada. Neil põldudel jäi kaera mahukaal väiksemaks," selgitas ta.

Kirst teistele hoobilt näpunäiteid, kuidas rohkem saaki põllult saada, jagama ei torma. Mehe sõnul on näinud nemadki saagi ikalduse aastaid, kui ilmastik oli eriti ebasoodne. "Võtame kasvõi 2018. aasta, siis sai mõni mees meil põllult ainult 300 kg hektarilt," meenutas Kirst.

"Kui rääkida tänavusest aastast, siis paljudel mandrimeestel tegi põldudel liiga talvine liigvesi ja osades kohtades ei tahtnud lumi pikalt ära sulada. Meie alustasime sel ajal põldude väetamisega, kui mandril mõni veel lumesaaniga sõitu tegi," muigas Kaido Kirst. "Saime varakult põllule - kõik see annab taimele tubli kasvueelise."
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
08.12 - EPKK "Teraviljafoorum 2022"
12.12 - EPKK infopäev "Põllumajandusplasti jäätmete nõuetekohane käitlemine"
13.12 - EPKK infopäev "Veekaitse infopäev: karst põllumaal"
13.12 - Keskkonnaameti infotund "Sügavallapanusõnniku aunastamise ja/või kompostimise teatise esitamise infotund"
19.12 - EPKK infopäev "Täppisviljelus ja digilahendused taimekasvatuses"

Allikas: Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri