Veebiküsitluse eesmärk oli teada saada Maa-ameti kaardirakenduse tuntus ja kasutamise eesmärgid. Selgus, et Eesti vähemalt 16-aastase elanikkonna seas kõige tuntum ja enim kasutatud digitaalne kaardirakendus on Google Maps (96% teab ja 94% kasutab). Teisel kohal on tuntuselt ja kasutuselt Waze (63% teab ja 50% kasutab) ning kolmandal Maa-ameti kaardirakendus (44% teab ja 32% kasutab). Google Mapsi ja Waze'i kasutatakse enamasti teekonna leidmiseks sihtkohta ja need kaks on ka kõige sagedamini ja peamiselt mobiilsest seadmest kasutatavad kaardirakendused. Maa-ameti kaardirakenduse puhul toodi peamiseks kasutuseesmärgiks katastripiiride teada saamine ja objekti väljanägemise vaatamine. Tüüpiliselt kasutatakse Maa-ameti kaardirakendust üks kuni mitu korda aastas ning valdavalt arvutis.

Üldine rahulolu Maa-ameti kaardirakendusega oli kõrge. Viiepallisüsteemis (1 madalaim ja 5 kõrgeim hinne) sai kaardirakendus keskmiseks hindeks 4 või 5. Eelkõige ollakse rahul andmete kvaliteediga (76% vastanutest andis hindeks 4 või 5), andmekihtide piisava valikuga (71%), kaardirakenduse kasutajasõbralikkusega (64%), laadimiskiirusega (63%), andmete leidmise lihtsusega (62%) ja lisafunktsioonide piisavusega (58%). Kõige vähem osati anda hinnanguid kaarditoele ja juhendmaterjalidele (iga neljas ei osanud vastata).

Lisaks veebiuuringule toimusid ka süvaintervjuud nii eraisikutest kasutajatega (näiteks geograafiaõpetaja ja maaomanik) kui ka selliste ettevõtete esindajatega, mis kasutavad igapäevatöös ruumiandmeid (näiteks logistika ja taastuvenergia). Intervjuudest nähtus, et kuigi üldine rahulolu Maa-ameti kaardirakendusega on kõrge ja huvi selle kasutuselevõtu vastu on olemas, siis teadlikkus olemasolevatest võimalustest on madal. Seega tasub Maa-ametil arendustegevuste kõrval senisest rohkem rõhku pöörata ka sihitud teavitustegevusele.

Intervjuudest koorusid välja järgmised soovitused:

- pöörata suuremat tähelepanu ligipääsetavusele, näiteks luua lihtsustatud vaated geoportaalist ja X-GIS kaardirakendusest;

- arvestada X-GIS ja 3D-kaardirakenduse disainis enimkasutatavate kaardirakenduste kasutajaliidestega, st püüda kasutada sarnast loogikat;

- luua haaravaid õppematerjale ja juhendeid, et suurendada kaardirakenduste kasutamist õppetöös;

- pakkuda kaardiaknas rohkem võimalusi kaardikihtide isikupärastamiseks ilma neid alla laadimata;

- teha teenuste parandamisel rohkem koostööd ettevõtetega, näiteks koguda logistikaettevõtetelt aadresside kohta ligipääsetavuse teavet ja parandusettepanekuid.

Metoodika töötas välja ja uuringu viis läbi firma Viilup uuringud. Elanikkonna veebiküsitlusele vastas 515 inimest ning eri kasutajatüüpidega toimus 10 süvaintervjuud. Põhjalikum ülevaade uuringutulemustest Maa-ameti geoportaalis (vaata veebiküsitluse ja süvaintervjuude kokkuvõtet).

Allikas: Maa-ameti pressiteade