Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri
Koda: Põllumajanduse potentsiaal on ikka kasutamata
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toob Riigikogu valimisperioodi alguse puhul välja olulised punktid, mida Eesti erakonnad peaks arvestama valimisplatvormide koostamisel. Ettepanekute keskmes on toidujulgeoleku tagamine ja rohekokkuleppe elluviimine, aga ka kodumaise toidutootmise arenguks vajalike tingimuste loomine.
"Vaieldamatult on praeguses keerulises julgeolekuolukorras kodumaine põllumajandus- ja toidusektor strateegiliselt tähtis valdkond meie inimeste igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana. Kõik inimesed peavad tervise ja elujõu hoidmiseks mitmekesiselt sööma ning vajavad seega põllumajandust ja toidutootmist iga päev," tõi välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. "Ära ei tohi unustada, et põllumajandus ja metsandus on maaelu kõige olulisemad tugisambad ning ühtlasi ka Eesti kultuuri ja Eesti riigi jätkusuutlikkuse kandjad," lisas ta.
"Inimeste ja ettevõtete toimetulek on praeguses majandusolukorras kõige suurem väljakutse. Tootmiskulude hüppeline tõus ettevõtjate jaoks ja toiduainete kiire kallinemine tarbijate jaoks toob esile mitmed ohud. Vajame poliitikaid, mis aitaksid meie toidutootjatel rahvusvahelises konkurentsis nii eksportturgudel kui odavama importtoiduga võisteldes Eesti enda siseturul püsima jääda. Selleks on tõhusad leevendusmeetmed, erakorralised toetused, maksu- ja aktsiisisoodustused vältimatult vajalikud, et suudaksime konkurentidega sammu pidada. Tulevikku vaadates peame panustama investeeringutele sektori lisandväärtuse kasvatamiseks," rõhutas Sõrmus.
Sõrmuse sõnul tuleb Eesti riigi majanduspoliitikat kujundades paremini mõista, milliseid võimalusi põllumajandus- ja metsamaa säästlik kasutamine pakub riigi majanduskasvu soodustamiseks, ekspordi arendamiseks ja maapiirkondades töökohtade kindlustamiseks.
Teine oluline valdkond, millega uus riigikogu koosseis peab väga tõsiselt tegelema, on keskkonnapoliitika kujundamine ja roheenergia tootmise edendamine. Taastuvenergeetikas näeb Sõrmus põllumajandusel ja metsandusel suurt potentsiaali Eesti energiajulgeoleku kindlustamisel. "Energiakriis on esile toonud selged kitsaskohad, nt maapiirkondades päikeseparkide ühendamisel jaotusvõrku. Taastuvenergeetika ja piirkondlikult hajutatud energiatootmise edendamiseks tuleb soodustada väheväärtusliku puidu ning põllumajandustootmise jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõttu ning rakendada maksusoodustusi ja stiimuleid biomassist jääkidest toodetavale energiale," rõhutas Sõrmus. "Imporditud maagaasist sõltuvuse vähendamiseks saab paremini ära kasutada biogaasi tootmise potentsiaali, mis eeldab fokusseeritud programmi tõhusate meetmetega nii toetustele kui kapitalile juurdepääsu soodustamiseks," lisas koja juht.
"Biomajandusel on oluline roll keskkonnahoidlikkuse suurendamisel, aga ka taastumatutest loodusvaradest sõltuvuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisel," rääkis Sõrmus. "Nii maaelu kui biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist visiooni, terviklikku ja strateegilist lähenemist ning stabiilseid poliitilisi raamtingimusi. Kutsume erakondi üles rakendama poliitikaid, mis aitavad kindlustada Eesti toidu- ja energiajulgeolekut, kodumaise toidutootmise ja metsanduse konkurentsivõimet ning biomajanduse potentsiaali paremat ärakasutamist. Selleks on vaja toetada sektori investeeringuid, juurdepääsu teadus- ja innovatsioonitegevusele ning panustada võtmetähtsusega spetsialistide järelkasvu koolitamisele," rõhutas põllumajanduskoja juht.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud 2023. aasta Riigikogu valimiseks on jagatud 12 teemavaldkonda ja need leiab koja kodulehelt.
Rukkileiva geograafiline tähis toob fookusesse leiva
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis Maaeluministeeriumile taotluse kaitstud geograafilise tähise nimetuse "Eesti rukkileib" registreerimiseks.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar märkis taotluse esitamise kohta, et rukkileivale kaitstud geograafilise tähise (KGT) andmine on nii Eesti riigi mainele kui ka rukkileivale märgilise tähtsusega samm. "Võib olla me igapäevaselt ei mõtle sellele, et rukkijahust leival on üsna unikaalne positsioon, kuna kogu maailmast kasvatatavast teraviljast moodustab rukis vaid 1,5%," rääkis Lindsaar.
"Siiamaani on meie toidutoodetest saanud kaitstud geograafilise tähise sõir ja Eesti viin. On igati loomulik, et anname rukkileivale selle auväärse koha, mida leib on meie rahvale ammusest ajast tähendanud. Rukist nimetatakse Eesti rahvusviljaks ja võib öelda, et traditsioonilisel valmistamismeetodil juuretise toel kääritatud taignast valmistatud magus-hapu leib on Eesti köögi sümboliks. See loob Eesti maaga väga tugeva mainepõhise seose," lisas ta.
Rukkileiba hakati Eestis sööma 11. sajandil ning on olnud läbi aegade peamiseks toiduaineks kuni 20. sajandi alguseni. Leib on Eesti rahvapärimuses kogu toidu ja elatusvõimaluse sümbol, väljendid "leiba teenima" ja "leib on laual" tähendavad, et inimesel on tööd ja teenistust ning et pere tuleb toime.
Eesti Leivaliidu president, koja nõukogu liige Uno Kaldmäe sõnas, et traditsiooniliselt juuretisega kääritatud taignast valmistatud rukkileib on hea erinevate bioloogiliselt aktiivsete ainete, sealhulgas kiudainete ja B-rühma vitamiinide allikas. "Talupojakultuuris oli leib laual aastaringselt igal söögikorral ja kõiki muid toite nimetati leivakõrvaseks," lausus ta. "Eesti Leivaliit, nagu nimigi ütleb, propageerib tervisliku rukkileiva söömist."
Kaldmäe seda ei pelga, et tulevikus rukkileiva nimetusega kaasnevad nõudmised võiks leivatootjatele keeruliseks osutada. "Eesti leivatootjad toodavad laias sortimendis leibasid igale maitsele ja geograafilise tähise nõuetele vastavaid leibasid on ilmselt kõigi tootjate toodangus," lausus Kaldmäe, kes on ühtlasi AS Lõuna Pagarid nõukogu esimees. "Ma ei ole erinevate tootjate sortimendist eraldi rukkileibasid kokku lugenud, kuid see peaks olema üle kümne," lisas ta.
Rohkem lugeda saab EPKK lehel.
Keerulised ajad räsivad lambakasvatust
Lambakasvatajaid on Eestis tänavu 1683, aasta varem oli selle tegevusharuga seotud aga 1730 loomapidajat. Sestap on vähenenud ka loomade arv - 2022. aasta novembri seisuga on meil lambaid 64 575, sellest talled 13 369. Aasta varasemalt oli seis vastavalt 67 589 ja 9181.
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esimees Vallo Seera nentis EPKK Lihafoorumil, et koroona-aastad on sektorit jätkuvalt mõjutamas, tänavune aasta näib olevat isegi keerulisem veel kui mullune. "Kuigi isevarustatus on hetkel hea, on näiteks lamba- ja kitsekasvatajate sektoris neid, kes soovivad oma tegevust lõpetada. Siin on murekohaks keerulised nõuded tootmisel ja toetuste osakaalu vähenemine, aga ka sõja põhjustatud mured ja masendus üldisemalt. Kui tootmissisendite hinnad tõusevad, siis lambaliha hind siin järgi ei tule ja näha on lammaste arvu vähenemist," sõnas Seera.
Seera tõi näite, et ühe põhikarja ute pidamise kulu aastas oli 2020. aastal 41,92 eurot, kahe aastaga on põhikarja ute pidamise kulu juba 77,79 eurot. Müügitulu ühe ute kohta oli aga aastal 2020
107,9 eurot, samas aastal 2022 on see vaid veidi tõusnud, olles 114,6 eurot utt.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.
FAO aruanne: toiduga kindlustatus maailmas väheneb
Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorumil andis ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) esindaja Maximo Torero ülevaate maailma toiduturul toimuvast ning tutvustas FAO 2022. aasta aruannet "Toiduga kindlustatuse ja toitumise olukord maailmas".
Aruandes pööratakse tähelepanu kestlike toidusüsteemide arendamisele kui võimalusele lahendada korraga demograafilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, keskkondlikke ja tervisega seotud probleeme. Samuti käsitletakse põllumajandusega seotud poliitiliste valikute ja toetuste mõju tervisliku toitumise hinnale ja selle levimisele või takistamisele kogu maailmas.
FAO aruanne hindab, kui edukalt on liigutud üleilmselt kokkulepitud eesmärkide suunas, rõhutas Maximo Torero. "Vaid 8 aastat on jäänud aastani 2030, kuid aruanne näitab, et mitme säästva arengu eesmärgi osas jäädakse iga aastaga eesmärkidest üha kaugemale maha. Aruanne ei anna ainult ülevaadet asjade seisust, mis ei ole sugugi hea, vaid vaatab süvitsi, kuidas saame toidu- ja põllumajandussektoris olemasolevate eelarvete ning valitsuste toetusega parandada ja kiirendada toidusüsteemide ümberkujundamist," rõhutas ta.
Esmalt selgitas ta lahti mõned mõisted. "Selles aruandes kasutatakse kahte põhimõistet:
esimene on krooniline alatoitlus, mis on oluline toiduga kindlustamatuse mõttes ja pikajaline võimetus täita toiduga varustamise vajadusi. Teine mõiste on mõõdukas või tõsine toiduga kindlustatuse puudulikkus ning tähendab, et inimestel puudub kindlus toidu varumise võimaluste osas ja nad on sunnitud tegema kompromisse toiteväärtusliku kvaliteedi või kvantiteedi osas," rääkis Torero.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade
