Märtsi alguses toimunud ÜRO keskkonnaassamblee kohtumisel Nairobis leppisid riigid kokku, et järgmise kahe aasta jooksul töötatakse koos välja siduv plastilepe. See oli esimene kord, kui maailma riigid tunnistasid ühiselt plastireostuse probleemi ja tegid otsuse sellega tegelemiseks.

Täna alustatakse esimeste sammudega, kui ÜRO riigid kogunevad Uruguays plastileppe sõnastamise läbirääkimisteks. Riikidel tuleb jõuda 2024. aasta lõpuks õiguslikult siduva plastireostust lõpetava kokkuleppeni, mille fookuses oleks ebavajalike plasttoodete vältimine ja vähendamine läbi ringmajanduse ja -disaini. Eraldi käsitletakse veel ka mikroplasti ja mereprügi probleemi.

Eesti on seni olnud plastileppe algatamise üks vedajatest ÜROs ning soovib jätkata kandvat rolli nii Uruguay kohtumisel kui protsessi lõpuni. Keskkonnaministeeriumist osalevad läbirääkimistel asekantsler Kaupo Heinma ja nõunik Aire Rihe.

"Plasti kiirkasutus, ohtlike lisaainete sisaldus ning liiga optimistlik tarbimine on toonud kaasa tõsised tagajärjed ja riski nii elusloodusele kui inimese tervisele. Plasti leiame juba kõikjalt maailmast, ka elusorganismidest. Igal aastal jõuab ookeanidesse ligikaudu 11 miljonit tonni plastijäätmeid ning prognooside järgi kolmekordistub saastekogus 2040. aastaks. Plastireostus koormab majandust, tekitades igal aastal miljardeid eurosid kahju nii mereökosüsteemidele kui rannikuäärsete kogukondadele," rääkis Heinma.

Kui riigid kokkuleppe saavutavad, on see olulisim keskkonnapakt pärast 2015. aasta Pariisi kliimalepet.

"Millised kohustused riigid endale täpsemalt võtavad, selgub juba kahe aasta jooksul. Oodatakse sihtide seadmist plasti kasutuse ajalise ja arvulise mahu osas, teatud toodete kasutuse piiramist ning eesmärke plasti ringlussevõtule. Tähtis on, et pingutus oleks ühine, sest üksinda ei saa plastireostuse võitlust võita," ütles Heinma.

Läbirääkimised kestavad Uruguays kuni 2. detsembrini.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade