Sel nädalal peetud läbirääkimistel sõlmitud kokkulepped lähtuvad mõlema riigi teadlaste hinnangust piirijärvede kalavarudele. Selle järgi on piirkonna tähtsaima töönduskala - koha - viimaste aastate põlvkonnad olnud vähearvukad ja varud madalseisus, kuid samas mullusega võrreldes pisut paranenud. Tänu sellele saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 470 tonni koha, mis on tänavusest 25 tonni rohkem.

Rääbist saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 35 tonni vähem kui sel aastal ehk ainult 10 tonni. Teadlaste hinnangul ei ole viimase viie aasta jooksul selle lühikese elueaga kala varude täienemist Peipsi järves täheldatud ja kalade arvukus on olnud vähenemas.

Nagu tänavu, on ka järgmisel aastal keelatud tindipüük.

Erinevalt tindist ja rääbisest on paranenud järve tähtsuselt teise töönduskala - ahvena - varu. Järgmisel aastal on ahvenat võimalik püüda 55 tonni võrra tänavusest rohkem ehk 895 tonni.

Latikal läheb piirijärvedes endiselt hästi ja Eestil on võimalik seda tuleval aastal püüda 735 tonni.

Eesti-Vene kalandusläbirääkimised korraldas Eesti ja need toimusid veebi teel. Eesti oli Venemaale eelnevalt teada andnud, et seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas ei pea Eesti võimalikuks läbi viia istungit Eesti Vabariigi territooriumil. Samuti ka seda, et sel aastal on Eesti Vabariigi delegatsioon esindatus Keskkonnaministeeriumi asekantsleri tasemelt viidud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja tasemele ja arutatakse vaid neid ainult küsimusi, mis puudutavad Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järve kalavarude säilitamist ning heaperemehelikku majandamist.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade