Kaitse-eeskirjaga määratakse, millised on üksikobjektide piiranguvööndis lubatud ja keelatud tegevused ja mille jaoks on vaja küsida kaitseala valitseja nõusolekut, et loodusväärtusi tahtmatult ei kahjustataks. "Näiteks on Keskkonnaameti kirjalik nõusolek vajalik, kui on soov üksikobjekti piiranguvööndisse ehitada või seal puid raiuda," rääkis Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. Nõusolekut andes kaalub Keskkonnaamet, millistel tingimustel küsitud töid saab teha, et üksikobjekti ilme või seisund ei saaks kahjustada.

"Ühtegi uut üksikobjekti uue kaitse-eeskirjaga kaitse alla ei võeta ega arvata ka kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust," kinnitas Rainer Vakra. Üksikobjekte võetakse kaitse alla eraldi maakondlike määrustega.

Eestis on riikliku kaitse all 1080 kaitstavat looduse üksikobjekti. Kahtlemata on see oluline osa meie väärtuslikust looduspärandist. Üksikobjektidena on kaitse all teadusele huvipakkuvad, huvitava kultuurilooga või lihtsalt ilusad puud, rändrahnud, paljandid, allikad ja teised loodusobjektid.Tuntumad neist on näiteks Tamme-Lauri tamm Võrumaal ja Jägala juga Harjumaal.

Üksikobjekti kaitseks on selle ümber piiranguvöönd. Sageli on vöönd ringikujuline ja selle raadius on 50 meetrit. Olenevalt objektist võib piiranguvöönd olla ka teistsuguse kuju ja mõõtmetega. Riikliku kaitse all olevaid üksikobjekte ja nende piiranguvööndi ulatusi saab vaadata Maa-ameti geoportaalist.

Täpsem teave kaitse-eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku kohta ja eelnõu materjalid on Keskkonnaameti kodulehel. Ettepanekuid koos põhjendusega oodatakse kuni 5. detsembrini 2022 aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Praegune kaitse-eeskiri on koostatud juba enne looduskaitseseaduse jõustumist ja kaotaks järgmisel aastal kehtivuse.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade