Maailma rahvastik ületas neil päevil ÜRO andmeil kaheksa miljardi piiri. Eelmise miljardi täitumisest on möödas 11 aastat. Rahvaarvu jätkuv kasv tekitab ka üha suurema surve võtta kasutusele heaolu tagamiseks vajalikke ressursse. Nutikate ja säästvate lahenduste leidmist oodatakse suuresti just loodus- ja täppisteadlastelt.

Loodus- ja täppisteaduste alane õppe- ja teadustöö sai Tartu Ülikoolis alguse 220 aasta eest. Nüüdseks on ülikooli loodusteadlased enam kui kümnel teadussuunal maailma tipus ning räägivad kaasa üleilmsete probleemide lahendamisel nii elu- ja maateaduste kui ka näiteks materjaliteaduste ja keemia vallas. Aastapäevakonverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadusprodekaani Piia Posti sõnul on keskkonda hõlmavad muutused võtnud kliimakriisi mõõtmed. "Selle mõju ulatub aga keskkonnast kaugemale ning vajab sügavamaks mõistmiseks, lahendamiseks ja kohanemiseks teadmisi väga erinevatest teadusvaldkondadest. Koostööd on tarvis nii teadlaste kui ka erinevate ühiskonnasektorite vahel, et meie kõigi elukorraldust suunavad poliitikaotsused lähtuks parimast teaduspõhisest teadmisest," ütles Post.

Konverentsil võetakse vaatluse alla Euroopa rohelepe ning rahvusvahelised kestliku arengu eesmärgid, näiteks säästev energiatootmine ja ressursikasutus, elurikkuse säilitamine maal ja meres, tervise ja heaolu tagamine, inimsõbralik linnaruum ning uuenduslik tehnoloogia. Oma värskeimaid teadustöid tutvustab ligi 30 teadlast kümnest Tartu Ülikooli instituudist.

Tartu Ülikooli teadlaste kõrval arutlevad kestliku arenguga seotud sihtide ja kitsaskohtade üle külalisesinejad akadeemik Jaak Aaviksoo, Riigikantselei rohepoliitika nõunik Ivo Krustok ja Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus.

Konverentsil saab interaktiivselt osaleda Worksupi keskkonnas, ülekannet saab jälgida ka Novaatori ja Postimehe veebiportaalides.

Tutvu konverentsi kavaga.