10. novembril toimunud "Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava" seirekomisjoni istungil kiideti heaks erakorralised toetusmeetmed. Need võimaldavad hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelale.
Energiahindade jätkuv kiire tõus on tinginud vajaduse reageerida toimuvatele muutustele, et tagada edaspidiselt ettevõtjate konkurentsivõime. Maaeluminister Urmas Kruuse märgib, et fondist on juba tehtud olulisi investeeringuid säästavamatele energiaallikatele üleminekuks, kuid rahaliste vahendite maht ning ülemineku kiirus seavad siin omad piirid. "Kalapüügil ei ole veel häid alternatiivseid lahendusi, millega oleks võimalik merel kalapüügiks kasutatavat laevakütust asendada mõne muu alternatiivsema energiakandjaga," selgitas Kruuse otsuse tagamaid.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava (EMKF) muudatusega plaanitakse hüvitada vesiviljelustoodete tootjatele ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale suurenenud kulutused elektrienergiale. Traalpüüdjatele plaanitakse hüvitada püügil kasutatava kütuse hinnatõus. Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks on plaanis hüvitada nii elektrienergia hinna tõusu kui ka traalpüügil kasutatava kütuse hinnatõusu. Sellest tulenevalt oleme valinud hüvitiste perioodiks ajavahemiku 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal.
Kalandussektori tegevus on suuresti suunatud ekspordile, seepärast on oluline teha kõik selleks, et säilitada sektori välisturgudel konkurentsivõime. "Kütuse ja elektri hindade hüppeline kasv on tõstnud sisendkulusid, mille pärast kalandussektori konkurentsivõime ning kasum vähenevad," täpsustas maaeluminister Urmas Kruuse toetuse vajalikkust.
Traalpüüdjatele on kütuse hinna tõusuosa kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,18 miljonit eurot, millest ühe taotleja kohta on ette nähtud maksimaalselt 500 000 eurot. Kalatöötlejatele ning vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele on elektri hinna tõusuosa kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,87 miljonit eurot, millest ühe taotleja kohta arvestatakse maksimaalselt 200 000 eurot.
Maaeluministeeriumis on erakorralist hüvitist võimaldav meetmemäärus väljatöötamisel, mille jõustumise korral saavad kalandussektori ettevõtjad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu hüvitist taotleda. Hetkeseisuga plaanitakse hüvitise taotlemiseks avada taotlusvoorud 2023. aasta veebruaris - märtsis.
Toetust antakse "Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014‒2020" vahenditest. Sellest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.
Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade