RUUMILINE PLANEERIMINE
Maaparandusseadus läheb muutmisele
Maaeluministeerium on Eelnõude Infosüsteemis avalikustanud maaparandusseaduse (MaaParS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). MaaParS jõustus 1. jaanuaril 2019. aastal. Põhiprobleemidena on VTK-s esile toodud ühiseesvoolude toimivust ja maaparandusühistute vähest efektiivsust nende haldamisel. Muuhulgas soovitakse loobuda maaparandushoiukavade koostamisest ning pikendada maaparandussüsteemi ehitusloa menetlemise tähtaega, et paremini kaasata kõiki asjasse puutuvaid isikuid.
Valdav osa MaaParS kavandatavatest muudatustest on kas otseselt või kaudselt seotud eesmäriga parandada maaparandussüsteemide ühiseesvoolude seisundit. Eesvool on kuivendatud maalt voolava liigvee suublatesse suunamiseks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik. Eesvoolude tehnilisest seisundist sõltub maaparandussüsteemide muude osade toimimine ja kogu kuivendatud maa-ala kuivendusseisund. Eesvoolude eripära on see, et need kuuluvad paljudele omanikele. Ühiseesvoolude hoiutöid on mõistlik korraldada ja teha maaparandussüsteemi omanikel ühiselt ja seda eelkõige maaparandusühistute kaudu. MaaParS muudatustega on kavas lihtsustada ühistute asutamise ja ühistute tegevuspiirkonna suurendamisega seotud õiguslikke regulatsioone. Samuti soovitakse täpsustada ja teha selgemaks maaparandussüsteemi lisavee juhtimise õiguslik regulatsioon ning täpsustada ka ühiseesvoolude hoiu korraldamise õiguskorda saavutamaks põhimõtte, et hoius osalemise kohustus on kõigil isikutel, kes juhivad oma maalt vett eesvooludesse.
VTK-le on oma seisukoha esitanud Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), juhtides tähelepanu, et kuivendustööde maht peab vähenema ning neid töid tuleb teha vaid selgelt põhjendatud juhtudel, ent praegu kavandatud muudatused seda ei peegelda. Pöördumises on viidatud TLÜ ökohüdroloogia prof. Jaanus Terasmaa väljaöeldule seoses Soodla veehoidla kuivamisega, et kliimamuutuste toimel on sademete režiim muutunud üha ebastabiilsemaks ja senine lähenemine, et vesi tuleb kiiresti ära suunata, ei pruugi enam olla asjakohane ega kasulik ka inimesele. EKO hinnangul ei tohiks soometsades ja kõdusoometsades olemasolevaid kuivendussüsteeme rekonstrueerida ning avaliku rahaga ei peaks kuivendustööde tegemist toetama, see peaks olema suunatud hoopis kuivenduse negatiivse mõju leevendamisse. Keskkonnaühenduste sõnul jääb endiselt selgusetuks, kas ja millises faasis viiakse maaparanduslikke tegevusi suunavate kavade puhul läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ja vajadusel Natura hindamine.
Maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu VTK Eelnõude Infosüsteemis
Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukoht
KLIIMAMUUTUS
ÜRO raport: kliimakatastroofi ärahoidmiseks on vaja radikaalset laiapõhjalist majanduse ümberkujundamist sel kümnendil
27. oktoobril avaldatud värske ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raport ( Emissions Gap Report) peab taas kordama kriitilist sõnumit, et võimaluste aken Pariisi kliimaleppe eesmärgi saavutamiseks ja kliimakatastroofi ära hoidmiseks on peatselt sulgumas, kui enneolematut kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamist ei toimu juba sel kümnendil. Raportis uuritakse vajalikke meetmeid elektrivarustuse, tööstuse, transpordi ja ehitussektoris ning toidu- ja finantssüsteemides, mis kiiret majanduse ümberkujundamist toetaks.
Raport toonitab, et globaalse soojenemise hoidmiseks alla 1.5°C, nagu on kokku lepitud Pariisi kliimaleppega, peavad ülemaailmsed aastased KHG heitkogused järgmise 8 aasta jooksul vähenema 45% võrreldes praegu kehtiva poliitika rakendamisel prognoositud heitkogustega ning vähenemine peab jätkuma kiirelt ka pärast 2030. aastat. Sellised ulatuslikud KHG emissioonide kärped nõuavad laiapõhjalist, kiiret ja süsteemset majanduse ümberkujundamist kogu maailmas. Isegi, kui ümberkujundamine ei suuda täielikult heitkoguseid vähendada 2030. aastaks eeltoodud mahus, tuleb siiski pingutada, kuna iga murdosa kraadist on oluline, seisab raportis. Ümberkujundamise edendamise põhimeetmetena on raportis välja toodud uute fossiilkütusemahukate infrastruktuuride rajamise vältimist; CO2-vabade tehnoloogiate, turustruktuuride ja õiglase ülemineku edasiarendamist; kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasa aitava saastevaba tehnoloogia ja käitumismuutuste rakendamist. Eraldi on raportis rõhutatud, et oluliselt tuleb vähendada toidusüsteemi heitkoguseid, praegu moodustab see kolmandiku kõigist heitkogustest.
Iga-aastases ÜRO heitmete puudujäägi raportis analüüsitakse kasvuhoonegaaside heitmete prognoose aastaks 2030 ning kõrvutatakse need tasemega, mis on vajalik, et ära hoida kliimamuutuste katastroofilised tagajärjed. Tegemist on olulise suunisega riikidele Pariisi kliimaleppe ambitsioonide seadmisel.
ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raport ( Emissions Gap Report, ingl k)
Keskkonnaorganisatsioonid kaebasid Euroopa Komisjoni kohtusse fossiilse gaasi ja biomassi kestlikuks liigitamise tõttu
Euroopa Komisjon andis aasta alguses välja delegeeritud määruse, millega mh liigitas fossiilse gaasi ja biomassi investeeringud ELi roherahastuse taksonoomias kestlikuks.
Keskkonnaorganisatsioonid ClientEarth, WWFi Euroopa üksus, Transport & Environment ja BUND (Saksamaa Roheline Liikumine) esitasid 19. septembril fossiilse gaasi klassifikatsiooni vaidlustamiseks Euroopa Liidu Kohtusse kaebuse. Kaebajad põhjendasid, et fossiilse gaasi käsitlemine kestliku energiaallikana toob kaasa rohkema rahastuse suunamise fossiilse gaasi rajatistesse ja suunab rahastust eemale rohelisematelt, taastuvenergiaga seotud tehnoloogiatelt ning nõudluse vähendamiselt.
Sama määruse biomassi puudutava osa olid vaidlustanud 16. septembril veel 5 keskkonnaühendust, nende seas Eesti MTÜ Päästame Eesti Metsad. Kaebajate sõnul annab taksonoomia rohelise tule investeeringutele metsamajandamise praktikatesse, mis juba niigi põhjustavad metsadele suurt kahju ning tuleks lõpetada.
Alates 2021. a sügisest on õigus keskkonnaasjades Euroopa Kohtusse pöörduda avardunud pärast seda, kui otsustati Euroopa Liidu õigusaktid kooskõlla viia Århusi konventsiooniga (loe lähemalt KÕKi 2021 novembrikuu uudiskirja)
Euractive'i artikkel (ingl k)
Eesti ettevõtete ning organisatsioonide KHG jalajälje arvutamiseks on nüüd olemas ühtne alus
Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud arvutusmudel ja juhendmaterjal ettevõtete ning organisatsioonide KHG jalajälje arvutamiseks. KHG arvutusmudelit saavad kasutada kõik organisatsioonid (nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris), kes soovivad oma KHG jalajälge hinnata organisatsiooni tasandil. Keskkonnaministeeriumi sõnul aitavad ühtsed põhimõtted tuua läbipaistvust ning mh teada saada, kui vettpidavad on ettevõtete väited oma toote kliimaneutraalsuse või keskkonnasäästlikkuse kohta.
Kuigi maailmas on kasutusel erinevaid kasvuhoonegaaside jalajälje arvutamise mudeleid, arvestab Eestis valminu just siinseid tingimusi. Mudelit on kavas igal aastal ajakohastada. Lisaks arvutusmudelile on koostatud ka juhendmaterjal, mis annab detailsemaid suuniseid ja näpunäiteid KHG jalajälje hindamiseks ja tulemuste esitamiseks ning aruandluseks organisatsioonides. Lisaks annab juhendmaterjal näpunäiteid ja selgitusi, mis aitavad organisatsioonidel püstitada eesmärke ja kavandada meetmeid KHG heite vältimiseks ja vähendamiseks. Nii juhendmaterjali kui ka arvutusmudeli koostas Keskkonnaministeeriumi tellimusel Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.
KHG jalajälje arvutamine on muuhulgas vajalik Euroopa Liidu kestliku rahastamise nõuete täitmiseks. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi eelnõu kohaselt peavad alates 2025. aastast, aga tagasivaatega juba aastasse 2023 kestlikkusaruannet koostama kogu finantssektor, kõik börsiettevõtted ja suured ettevõtted üle 250 töötajaga või üle 40 miljoni euro käibega. Väljatöötamisel on ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kestlikkusaruandluse mudel. Direktiiv laiendab tunduvalt nõudeid tegevusaruandes esitatava kestlikkusteabe kohta ning kehtestab sellise teabe audiitorkontrolli kohustuse. Eelnõu kohaselt peavad ettevõtted igal aastal avalikustama, kuidas nende tegevus kogu oma tarneahelas vastab keskkonnaalastele eesmärkidele ja kui suur osa nende käibest, kapitalikuludest ja tegevuskuludest on seotud EL-i kestliku rahastuse taksonoomia määrusega kestlikuks klassifitseeritud majandustegevusega.
Organisatsioonide KHG jalajälje arvutamise mudel ja juhendmaterjal
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
Kestlikkusaruandluse direktiivi eelnõu
LOODUSKAITSE
Keskkonnaministeerium kavatseb Natura hindamise süsteemi muuta
Keskkonnaministeeriumi menetluses on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning looduskaitseseaduse muutmise eelnõu. Sellega soovitakse sätestada eraldi Natura hindamise menetlus. Seni on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna Natura 2000 võrgustiku aladel pole metsaraiete mõjusid alade terviklikkusele hinnatud (nn Natura hindamist tehtud). Peamiseks mõjude hindamise tegemata jätmise põhjuseks on olnud ilmselt see, et keskkonnamõjude hindamine ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud keskkonnamõjude hindamine on liiga keeruline ja vaevanõudev, mille tõttu on raieteks lube antud antud ilma hindamiseta.
KÕKi hinnangul esineb eelnõus arvukalt probleeme ning Euroopa Liidu õigusest kinnipidamiseks tuleks eelnõu ümber teha. Näiteks Natura hindamise eelhinnangu dokumenteerimist ja kättesaadavust ei ole eelnõus reguleeritud. Eelnõus kavandatu korral ei kaasata ega teavitata avalikkust siis, kui Natura hindamist otsustatakse mitte algatada - avalikkus saab hindamise algatamata jätmisest teada alles pärast loa välja andmist. Natura hindamise tulemuste avaldamisel täpsemaid nõudeid ei ole, nt tegevuse asukoha ja kirjelduse kohta. Hindamise ja erandi aruandega saab avalikkus tutvuda ja ettepanekuid esitada samas ulatuses ja korras, kui on ettenähtud vastava loa või kava kaasamise regulatsioonis. Keskkonnaorganisatsioonide kaasamist menetlusse eraldi sätestatud ei ole. Paraku pole mõne tegevust lubava dokumendi menetluses üldse ette nähtud avalikkuse teavitamist ja kaasamist või vähemalt mitte sellisel viisil ja tähtaegadega, mis võimaldaks hindamiste aruannetega tutvuda ja ettepanekuid teha. Kui avalikkuse kaasamist pole menetluses ettenähtud, siis on selleks minimaalselt viis tööpäeva. Praktikas annavad ametiasutused kaasamisel enamasti minimaalse võimaliku tähtaja, mistõttu on viie tööpäeva pikkune tähtaeg selgelt probleemne.
Probleeme on ka Natura eksperdi määratluses ja ebaselgeks jääb, kuidas ekspert valitakse. Natura hindamise aruande kvaliteedinõudeid ei ole sätestatud, sh Euroopa Kohtu praktikast tulenevat nõuet, et alternatiive peab käsitlema võrdse põhjalikkusega. Eelnõust tuleneb, et ekspert võib esitada seisukoha, et algatada Natura erandi menetlus, ehkki erandi taotlemine on poliitiline otsus ja selle aluseks peab olema ülekaalukas avalik huvi.
Arvestades eeltoodut, esineb KÕKi hinnangul eelnõus hulganisti lünki või suisa sihilikult loodud puudujääke. Nende probleemide tõttu eelnõu olemasoleval kujul oma eesmärki ei täida ja ei pruugi eriti aidata lõpetada Eestil ELi loodusdirektiivirikkumisi, mille ajel seadusemuudatus ette võeti mitu aastat pärast seda, kui Euroopa Komisjon oli Eestile teada andnud, et ulatuslikud raied Natura 2000 võrgustiku aladel ilma, et oleks mõjusidki hinnatud, on vastuolus loodusdirektiiviga.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eelnõude infosüsteemis
Hispaania tunnustas ohustatud Mar Menor'i laguuni kui õigussubjekti
Hispaania senat võttis septembris vastu õigusakti, millega tunnustab Euroopa suurimat soolase veega laguuni Mar Menor'i kui õigussubjekti. Otsust võib nimetada Euroopa mõistes revolutsiooniliseks, kuna tegemist on piirkonna esimese ja seni ainsa ökosüsteemiga, mida tunnustatakse õigussubjektina. Näiteid looduse õiguste tunnustamisest leiab mujalt maailmast aga juba rohkelt, vt lähemalt KÕKi 2020. a augustikuu uudiskirjast.
Kuigi Mar Menor kuulub Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade ning Vahemerele oluliste erikaitsealade nimistusse, ei ole looduskaitse regulatsioonid seni suutnud laguuni suure reostuse eest päästa. Mar Menor'i on juba aastaid ohustanud lekkivad reoveesüsteemid, väetised ja kaevandustegevusest tulenev heitvesi. Veekogu lähedal asub Campo de Cartagena - ulatuslik ja intensiivse kasutusega põllumaa, mille toodangust liigub suurem osa Põhja-Euroopa toidupoodidesse. Põldudel kasutatud nitraadirikkad väetised ja ebaseaduslikest irrigatsioonisüsteemidest tulenev kõrge soolasusega vesi reostasid laguuni, põhjustades vee ekstreemset eutrofeerumist. Vee hapnikusisalduse vähenemise tõttu hävines 2016. aastal 85% veepõhja taimestikust, 2021. aasta suvel suri aga suur osa laguuni kalade populatsioonist, mille tagajärjel keelustas Hispaania valitsus laguuni läheduses väetiste kasutamise.
Hispaania kohalik omavalitsus Los Alcazares võttis eelnõu Mar Menorile õiguste andmiseks vastu juba 23. juulil 2020. a, tänu enam kui 10 000 inimese toetusele. Mar Menori kaitseks ja õigussubjekti staatuse saamiseks algatati lisaks kampaania, mida toetas üle 640 000 inimese. Tänavu septembris jõudis seadusandlik protsess lõpuni, kui Hispaania senat kinnitas õigusakti, milles sätestatakse laguuni õigus "eksisteerida ökosüsteemina ja looduslikult areneda" ning tunnustatakse selle õigust kaitsele, säilitamisele ja taastamisele. Mar Menori laguuni ja lähedalasuva Vahemere ranniku (kokku 1600 km2) seaduslikeks esindajateks on kohalike ametnike, elanike ja teadlaste ühendus, kel tuleb teha ettepanekuid laguuni kaitseks vajalike meetmete osas. Teaduskomitee seirab laguuni ökosüsteemi seisukorda ning nõustab ökosüsteemi mitmekesisuse taastamisega seoses. Igal era- ja juriidilisel isikul on võimalik laguuni õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ning põhjendatud juhul saada kõik seonduvad kohtukulud hüvitatud.
Ehkki Euroopa mõistes on tegemist murrangulise arenguga, on üle maailma selliseid juhtumeid veelgi, millest kirjutasime lähemalt KÕKi 2020. a augustikuu uudiskirjas - nt Uus Meremaal, Ecuadoris, Boliivias, Kolumbias, Indias, USA-s. Arengud on olnud ka riigiülesed - nt loodi 2009. aastal ÜRO juurde Harmony with Nature programm, eesmärgiga arendada jätkusuutlikku ja looduskeskset lähenemist ning anda tõuget looduse õiguste tunnustamisele. Samuti tegi Euroopa Parlament 2020. a oktoobris märgilise avalduse, kui võttis vastu resolutsiooni ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks, milles väljendab muuhulgas veendumust, et põlismetsade ökosüsteeme tuleks tunnustada õigussubjektidena (loe selle kohta lähemalt KÕKi 2020. a nov. uudiskirjast).
Ka Eestis on looduse õiguste teema viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud, kuid seni pole ükski idee konkreetse algatusteni jõudnud. Kas ja kuivõrd on Eestis vajadus taolise seadusandliku sammu järele, pole päris selge, ent sellele, et looduse õiguste tunnustamiseks võiks siin soodne pinnas olla, vihjab viimane keskkonnateadlikkuse uuring (august, 2022), millest nähtub, et Eesti elanikest 88% arvab, et kõikidel liikidel on inimesega võrdne õigus elule.
Mar Menor'i õigusakt, 3. okt. 2022 (hisp k)
The Guardian'i artikkel, sept. 2022 (ingl k)
ScienceInsider artikkel, sept. 2022 (ingl k)
Ülevaade arengutest looduse õiguste tunnustamisel (ingl k)
MAAPÕU
Maapõuepoliitika elluviimise aruandest ilmneb riigi suur huvi fosforiidi vastu
Riigikogu 06.06.2017 otsusega võeti vastu maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Esimese nelja-aastase aruandeperioodi saabumise tõttu esitati ülevaade nende põhialuste elluviimise kohta. Aruande sissejuhatuses on väidetud, et maapõueressursse uuritakse ja võetakse kasutusele teaduspõhisel, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud, keskkonnahoidlikul ning inimeste tervist säilitaval moel.
Maapõuepoliitika põhialustes otsitakse lahendusi ka taastumatutest loodusvaradest sõltuvuse vähendamiseks. Arengudokument annab pikaajalise visiooni ja suunad valdkonna arengu juhtimiseks, käsitledes kogu maapõue potentsiaali, sealhulgas maavarasid, maapõue kui maatuge, maapõue kui ehituskeskkonda, põhjavett ja maa(põue)soojust. Samas on nii aruandes kui ka Keskkonnaministeeriumi pressiteates välja toodud, et maapõueuuringute tegemisel on riigi fookus taastumatul loodusvaral - fosforiidil - ja sellega kaasnevatel aluskorra kivimitel. Aruandest selgub, et fosforiidiuuringutega on juba alustatud ja et neid on riiklikest toetusmeetmetest toetatud, sh on Tallinna Tehnikaülikool uurinud tehnoloogiaid, mida saab kasutada Eestis fosforiidi töötlemiseks. Fosforiidi ja haruldaste muldmetallide kaevandamise plaane siiski otsesõnu mainitud ei ole, ehkki aruandes on neile viidatud kui prioriteetsele maapõueressursile.
Maapõuepoliitika elluviimise aruanne aastatel 2017-2021
Maapõuepoliitika põhialused kuni aastani 2050
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
METSANDUS
Õiguskantsler selgitas kohaliku kultuuripärandi kaitseks raiepiirangute seadmist
Õiguskantsler selgitas 5. septembril kohaliku kultuuripärandi kaitseks piirangute seadmist planeerimisseaduses. Planeerimisseadus ei nõua piirangute osas puudutatud isikuga üksmeele saavutamist, vaid seda, et puudutatud isik tuleb kaasata planeeringumenetlusse ning tema ettepanekuid tuleb arvestada, kui võimalik, või need arvestamata jätta, kui selleks on kaalukas põhjus. Õiguskantsler leidis kokkuvõtteks, et kultuuripärandi kaitseks raiekeelu seadmise säte (PlanS § 75 lõike 1 punkt 17) ei ole õiguslikult ebaselge. See norm ei takista üldplaneeringuga kohaliku tähtsusega kultuuripärandi kaitseks piirangute, sh raiekeelu või -piirangute seadmist.
Õiguskantsler selgitas ka metsaseaduse regulatsiooni. Kõnealusel juhul oli kohalikule omavalitsusele segadust tekitanud üldplaneeringu menetluses Eesti Erametsaliidu poolt esitatud metsaseaduse (MS) §-le 23 1 omistatud väär tähendus. Nimetatud sätte kohaselt võib üldplaneeringus asula ja elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule, lumetuisu või tuleohu vähendamiseks ja metsatulekahju leviku tõkestamiseks kohalik omavalitsus piiranguid seada üksnes kokkuleppel maaomanikuga. Õiguskantsler leidis, et MS § 23 1 ei ole õige tõlgendada nii, et mistahes muud, sättes nimetamata piirangud, mis võivad laieneda muu hulgas metsa majandamisele, on keelatud või et neid võib kehtestada planeeringuga üksnes eelneval kokkuleppel maaomanikuga. Kuna MS § 23 1 on väga piiratud kohaldamisalaga, ei keela see norm kohalikul omavalitsusel seada üldplaneeringus metsa raiele piiranguid, et kaitsta kohaliku tähtsusega kultuuripärandit.
Õiguskantsler leidis sealjuures, et hoopis MS § 231 võib olla kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia kitsendamise tõttu põhiseaduslike tagatistega vastuolus osas, milles see nõuab, et üldplaneeringus asula ja elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule, lumetuisu või tuleohu vähendamiseks ja metsatulekahju leviku tõkestamiseks võib kohalik omavalitsus piiranguid seada üksnes kokkuleppel maaomanikuga. Sisuliselt tähendab see maaomaniku vetoõigust avalike huvide kaitse vastu. Õiguskantsler lisas, et selleks, et maaomanik oleks kavandatavatest piirangutest teadlik, ei pea nõudma temaga eelneva kokkuleppe saavutamist. Lõplikku kontrolli õiguskantsler MS §-le 23 1 ei andnud, kuna taotluses ei olnud seda küsitud.
Õiguskantsleri seisukoht
JÄÄTMED
Keskkonnaamet hakkab küsima keskkonnatasu veel ladestamata jäätmete eest
Jäätmeseaduse § 28 lg 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta. Seni on Keskkonnaamet tähtajast pikemaks ajaks laoplatsile või mujale ladestatud jäätmete kõrvaldamist reguleerinud ettekirjutuse tegemisega, mis ei ole aga viinud soovitud tulemuseni. Seetõttu on Keskkonnaamet otsustanud alates 2024. aastast keskkonnatasu nõuda ettevõtetelt, kelle ladestamata jäätmed on jäänud enne taaskasutamist seisma enam kui kolmeks aastaks. Vältimaks jäätmete ladustusplatsidele vedelema jäämist, nõutakse ettevõtetelt jäätmete kõrvaldamist või taaskasutusse suunamist hiljemalt 2023. aasta lõpuks. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra sõnul on muudatuse eesmärk suunata ajutiselt ladestatud jäätmed kiiremini lõppkäitlusesse.
Keskkonnaameti pressiteade
Riigikogu menetleb ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise eelnõu
Septembris läbis Riigikogus esimese lugemise Vabariigi Valitsuse algatatud nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise eelnõu, mis toob kaasa muutusi nii teatud plasttoodete müügi kui ka tarbimise tingimustele. Eelnõuga muudetakse jäätmeseadust, pakendiseadust ja tubakaseadust.
Eelnõuga on plaanis keelustada alates eelnõu jõustumise hetkest teatud plasttoodete müük (nagu nt söögiriistad, taldrikud ja kõrred), samuti nõutakse teatud plasttoodetele märgistust, millega teavitatakse tarbijat plasti olemasolust tootest ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust keskkonnale. Alates 2024. aasta algusest peab avalikel üritustel toidu ja joogi serveerimiseks kasutama korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Sama aasta 3. juulist peavad kõigi kuni 3-liitriste plastpudelite plastist korgid ja kaaned kinnituma pudeli külge. 2025. aastaks peab plastist joogipudelite valmistamisel nende koostises olema vähemalt 25% ringlusesse võetud plasti. Ettevõtetel on vabadus valida meetmed, millega tagada ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside pidev vähenemine aastaks 2026.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivi muudatused, mille ülevõtmise tähtaeg oli 3. juulil 2021. aastal. Eelnõu on Riigikogus teisel lugemisel.
Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Avalik pöördumine: Eesti kliimaeesmärgid on jõukohased ja põhjendatud
Keskkonnaühendused ning idufirmade asutajaid koondav Asutajate Selts saatsid Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles nendivad, et maakasutusele ja metsandusele (LULUCF) seatud kliimaeesmärgid on Eestile jõukohased. Pöördumises julgustatakse valitsust astuma kiireid samme LULUCF eesmärgi täitmiseks ning valdkondliku õiglase ülemineku kava väljatöötamiseks.
Loe lähemalt
Tarmo Treimann ERRis: Eesti tee kliimaneutraalsuseni nõuab julgemaid otsuseid
Riigikogu valimiste eel tasub hoolikalt jälgida, milliseid konkreetseid samme plaanivad erakonnad ette võtta Eesti kliimaneutraalsuseni viimiseks, kirjutab Tarmo Treimann.
Loe lähemalt
Allikas: SA Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskiri
