Kudema suunduvad lõhelised on röövpüüdjatele lihtne saak, seepärast vajavad kalad sel ajal spetsiaalset kaitset. Keskkonnaminister Madis Kallas ühines kalakaitse operatsiooniga, et anda oma panus ja tutvuda vabatahtlike töö köögipoolega.

"Röövpüüdjate tabamisest räägitud lood ja kalakaitsjate kogemused selles vallas kuuluksid justkui ajalehe krimirubriiki," rääkis keskkonnaminister. "Hea meel on näha, et aastaid kestnud kuderahu valvamine koos muude tegudega rändekalade hüvanguks on andnud reaalseid tulemusi ja lõheliste arvukus on kasvanud," ütles Kallas. Ministri sõnul annab vabatahtlike töö ka riigile innustust tegutseda paisude likvideerimise ja veekogude puhtuse nimel, mis samuti kalarikkust tõstavad.

"Meie seas on inimesi väga erinevalt elualadelt, aga kõiki neid iseloomustab kalakirg ja loodusearmastus," ütles vabatahtlik kalakaitsja Oliver Meindok. "Röövpüüdjate peletamiseks või kinnipüüdmiseks kulunud töötunnid korvab ausalt püütud kalasaak ja nauding looduses viibimisest. Meie kõigi soov on kalavarusid suurendada," sõnas Meindok.

Vabatahtlik kalakaitse teeb kalavalves koostööd politsei ja keskkonnaametiga olles lõhejõgede ääres nende silmad ja kõrvad. Keskkonnainspektorid alustasid mulle lõhe kudeajal lõhejõgedel 152 väärteomenetlust, ka tänavu on juba röövpüüdjaid tabatud.

Kuderahu heaks saab oma panuse anda igaüks. Märgates kahtlast tegutsemist jõgede ääres, tuleks sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade