Aasta põllumees 2022 on Veiko Pak Kadarbiku talust

Aasta põllumehe tiitli pälvis tunnustatud ja tuntud Kadarbiku kaubamärgi eestvedaja Kadarbiku Köögivilja OÜ üks osanikke Veiko Pak Harjumaalt.

Aasta põllumehe konkursi hindamiskomisjon tõi valikut tehes välja, et Veiko Pak on innovaatiline ettevõtja, kes esimesena Eestis hakkas omakasvatatud tooret väärindama mahlaks ja smuutiks, tema eestvõttel rajati Harjumaale kaasaegne köögivilja töötlemiskeskus. Aastatega on Kadarbiku kaubamärgiga porgandimahlad ja hapukapsas tõusnud üle Eesti tuntuks. Pereettevõttena alustanud Kadarbiku talu on läbi mitme põlvkonna tõusnud üheks suuremaks köögiviljakasvatajaks ja -töötlejaks Eestis.

"Olen väga rahul, et olen osalenud sellise Kadarbiku pereettevõtte loomises, mis on eestlasi toitnud köögiviljaga juba 30 aastat," ütles Veiko Pak tunnustust vastu võttes.

"Ma kordan teiste varem välja öeldud mõtet, et perekond Pakid ongi pannud eestlasi värsket porgandimahla jooma ja see ei olegi nii väike saavutus," tunnustas Pakide tegevust põllumajanduses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus. "Kui enamiku ajast on põllumajandusest rääkides tähelepanu kas teravilja- või loomakasvatusel, siis nüüd on mul heameel, et mitmete aastate järel on taas fookusesse tõusnud köögivilja kasvatamisega tegelev põllumees, kelle aastate pikkust töövilja oleme kõik maitsnud."
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Urmas Kruuse: toetusmeede peab noori motiveerima

Juba 22. aastat on Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht korraldanud ühiselt konverentsi "Aasta Põllumees". Tänavu on konverentsipäeva läbivaks teemaks põlvkondade vahetus. Kuidas riik siin noori aidata saab, millised toetusmeetmed noortele olemas on, selgus maaeluministri ettekandest.

Sektori ettevõtjate sõnul on oluline rääkida põllumajandussektoris toimuvast põlvkondade vahetusest, et selle protsessiga ei jäädaks hiljaks. Kuidas aga põllumajanduspoliitika saab seda protsessi toetada, millised on võimalused, selgitas konverentsil maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on riigi poolt oluline soodustada põlvkondade vahetust sekkumistega, mis aitaks ja motiveeriks noori põllumajandussektorisse sisenema, nii et maapiirkonna elanikkond oleks aktiivne ja elujõuline. Selleks on välja töötatud ka erinevad sekkumised.

"Nende sekkumistega panustatakse põlvkondade vahetusse strateegiakava eelarvest 3%, mis teeb ligikaudu 45 miljonit eurot. Meetme "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine" raames on kavandatud toetada noori põllumajandustootjad kokku 25 miljoni euroga ja meetme "Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele" sekkumise eelarveks on kavandatud 20 miljonit eurot," rääkis Kruuse.

Praegune noore põllumajandustootja pindalapõhine otsetoetus (NPT) on mõeldud kuni 40-aastasele põllumajandustootjale, kes peab olema põllumajandusliku tegevusega esmakordselt alustanud​. Toetust saab taotleda isik, kes taotleb lisaks ÜPT ja ROH toetust​ ja muidugi peab taotleja täitma nõuetele vastavuse nõudeid​​. Toetust makstakse kuni 5 aastat​ ja kuni 39 hektari eest​. Aastast 2023 on siin mõningad muudatused tulemas, neist hiljem täpsemalt.

Seni on toetuse vastu olnud suur huvi, nentis minister. Näiteks kui aastal 2017 määrati toetust 701 noorele, siis kaks aastat hiljem oli toetuse saajaid 854. Kuid 2021. aasta taotlejate arv kukkus 585 taotluseni, see tähendab seda, et paljudel NPT taotlejatel lõppes lihtsalt 5 aastane toetuse saamise periood.

​Noore alustaja toetus. Meede "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus 2014‒2020" on olnud suunatud alustavatele põllumajandustootjatele ja sealhulgas just n-ö ülevõtjatele. "Toetus sai loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu," selgitas Kruuse.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Pariisi mess aitas toidutööstusele avada uusi uksi

Pariisis toimunud ülemaailmne SIALi mess osutus Eesti ettevõtete jaoks heaks enesenäitamise kohaks, kuid peamine töö kontaktidega algab alles nüüd. Aastate pikkune töö rahvusvahelistel messidel tasub ennast lõpuks ära.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas Eesti 15 toidutootja ühise osalemise messil. Koja projektijuht Kaie Laaneväli-Vinokurov ütles, et SIALil leidub kliente, kes "taste Estonia" stendile astudes teavad juba eelnevalt Eesti puhtast õhust ja loodusest. "Aastate pikkune Eesti toidu brändi tutvustamine on hakanud vaikselt vilja kandma ning rahvusvahelisel turgudel tegutsevate inimeste teadvuses kanda kinnitama," lausus Laaneväli-Vinokurov.

Saaremaa DeliFood OÜ juhatuse liikme Sirle Puusti sõnul oli mess neile edukas, saadi nii uusi kontakte, kui taaskohtuti juba olemasolevate koostööpartneritega. "Messidel osalemine on eksporditegevuse lahutamatu osa, oluline on kohal olla just neil messidel, mis sobivad ettevõtte profiiliga kõige paremini," rääkis Puust Eesti toidutootjate stendil osalemise tagamaadest. "Kuna meie tooted on toodetud kvaliteetsest ja ökoloogiliselt puhast kohalikust toorainest, siis aitab Eesti puhtast loodusest kõrge kvaliteediga toidu kuvandi tutvustamine ettevõtetel rahvusvahelistele klientidele rohkem silma paista," arvas Puust.

Ka FoodStudio ekspordijuhi Anni Ojokas kinnitas, et messiga võib igati rahule jääda. Ettevõtte uudsed mahepuljongid on palju huvi äratanud omamärgitootjate seas ja loodud on uusi kontakte. "Tulevik näitab, kui paljud neist kontaktidest lepinguteks realiseerub. Kuigi huvi tunnevad kliendid üle maailma, hoiame hetkel veel oma fookust Euroopa turul," avas Ojokas kaarte.

Maailmas palju fänne kogunud kartulivahvli tootja Balsnack on aastaid messidel osalenud. Tänavune SIAL on üks mitmest rahvusvahelisest messist, kus ettevõte väljas oli. Balsnacki ekspordijuhi Marko Utsari sõnul on messidel osalemine oluline osa ekspordist, mis aitab neil pidevalt pildis olla. "Kuigi Balsnack toodab juba täna maksimumvõimsusel, on ettevõttel järgmisel aastal plaanis paigaldada kaks uut tootmisliini. SIAL-il tehti eeltööd, et suurenevale tootmismahule kliente leiduks. Mess on meile olnud edukas ja kogutud on ca 100 uut kontakti," rõõmustas Utsar.

"MÖM Metsik Ökomesi kujundas Eesti mahemeele innovatsioonikuvandit. Rahvusvahelised ettevõtjad ning kaubandusvaldkonna esindajad jagasid tootele kiidusõnu ning nimetasid seda koguni innovatsiooniks. Vahetasime kontakte, leidsime partnereid, saime ideid tootearenduseks. Meid külastasid ka eestlased ning leidsime koostöökohti koduturulgi, eks SIAL on ju ärimaailma kohtumispaik," võttis oma messikogemuse kokku OÜ Lojal omanik Riin Liht.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Kas mahetoidusektor kaob hinnatõusude pöörises?

EPA messil esitles Yara Eesti oma uut lahendust Atfarm, mis aitab põllumehel targemini planeerida oma põldude lämmastikväetiste kasutamist.

Seminari avasõnades lausus Yara Eesti juht Marek Linnutaja, et just sügis ja talv on see aeg, kus põllumehel on aega otsida efektiivsemaid lahendusi oma tööde ja sisendite planeerimisel.
"Oleme sukeldunud digitaalsesse maailma ja nii ongi meil EPA messil rõõm Eesti põllumajandustootjatele Atfarmi tutvustada. Tõsi, suvel oleme testinud seda lahendust meie põllumeeste juures ja veidi on sellest ka enne räägitud, aga just praegu on ideaalne aeg lahendust tutvustada, et põllumees jõuaks tehtud kõik sisestused ja planeerida tulevased kevadtööd," ütles Linnutaja. "Kuna väetiste hinnad on viimase aasta jooksul mitmekordistunud, siis on olulisem kui kunagi varem, anda just õige kogus väetist õigesse kohta, sest see on sõbralikum nii põllumehe rahakotile, kui keskkonnale".

Mis siis on Yara Atfarm? Tegemist on Yara satelliidipõhise väetamise programmiga, mis annab põllumehele nõu, kuidas optimeerida lämmastikväetiste kasutamist lähtuvalt põllust, kultuuri vajadustest ja taimede kasvufaasist.
Yara Eesti väetamise ekspert Deivi Merimaa selgitas, et Atfarm võimaldab luua vajaduspõhiseid lämmastikväetise kasutuskaarte põllust, mida saab põllumees täiendada oma teadmistega. Programm põhineb Yara patenteeritud biomassi indeksil, mille aluseks on aastakümnete jooksul kogutud N-sensori algoritmid ning põlde monitoorivatel regulaarsetel satelliidifotodel.

Mida selle tööriistaga teha saab? Eesmärgiks on võtta igast hektarist maksimum ehk anda vajadusepõhiselt oma põldudele väetist ja saada läbi targa väetamise suuremat saaki. Yara uus lahendus aitab laotada väetist just sinna, kuhu seda kõige enam vaja on. Nii on tagatud ühtlasem põllukultuuride kvaliteet, lämmastiku tasakaal paraneb kuni 14%, põllukultuuride lamandumine muutub pea olematuks ja saagikuse kasvu on oodata 3-7% ning loomulikult on kulud väetisele madalamad.

Deivi Merimaa nentis, et loomulikult on igale põllumehele teada, et lämmastik on olulisem ja samas ka kallim põhiline toiteelement, mis parandab üldist saagikust ja proteiinisisaldust, samas lämmastikku üle doseerides võib see leostuda keskkonda ja liigsel kogusel on negatiivne mõju ka mulla seisukorrale.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
27.10 -EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
28.10 - EPKK infopäev "Loomakasvatuse tehnoloogiad muutuvate keskkonnanõuete kontekstis -biogaasi tootmine"
28.10 - Infopäev "Euroopa Liidu kvaliteedimärgid ja riiklikud kvaliteedikavad"
31.10 - EPKK infopäev "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse"
02.11 - EPKK infopäev "Õigusaktid ja järelevalve (arengud ja uudised)"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents
15.11 - EPKK infopäev "Uuemad arengud piimakarja söötmisel"
23.11 - EPKK ja Eesti Tõusigade Aretusühistu infopäev "Põllumajandusloomade aretus - seakasvatus"
08.12 - EPKK konverents "Teraviljafoorum 2022"

Allikas: EPKK uudiskiri