Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul on mittevastavaks osutunud peamiselt lihatooted. "Kümnel juhul on olnud tegemist traditsioonilisel viisil suitsutatud lihatootega ning kahel juhul traditsioonilisel viisil suitsutatud kalatootega."

Kui tavapäraselt võtab amet proove pisteliselt toote valmistaja juures või jaemüügietapis, siis käesoleva aasta oktoobris teostas amet täiendava proovivõtu laadal müüdud suitsutatud toodetes. "Kahelt laadalt võetud kaheksast PAHi proovist osutusid nõuetele mittevastavaks kuus. Ühel juhul oli tegemist Läti päritolu suitsutatud kaelakarbonaadiga, mille kohta edastas amet info Läti pädevale asutusele, et neil oleks võimalik oma tootja juures alustada menetlus," kirjeldas Kallip.

Eesti päritolu nõuetele mittevastavad tooted olid valmistatud põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas ehk eraelamus. "Kahe tootja puhul on amet tuvastanud korduvaid rikkumisi. Nendest üks, Indrek Tuul Lihatooted (FIE), andis ametile teada, et lõpetas selleks hooajaks tegevuse. Uuel hooajal tuleb tal ametile tõendada, et turule viidav toode on ohutu. Teise käitleja, Mati Saagi (FIE) suhtes alustas amet kõrgendatud kontrolli, nõudes turuleviidavate toodete puhul ohutuse tõendamist. Käitlejal tuleb teostada PAHi analüüse ja tulemused tuleb esitada ametile," lisas Kallip.

Juhul kui amet tuvastab proovivõtu käigus PAHile kehtestatud nõuetele mittevastava suitsutatud toote, peatatakse tootmine ning käitleja peab üle vaatama suitsutamise protsessi. Enne taastootmise alustamist võetakse tootest kordusproov.

2022. aastal võeti nõuetele mittevastavad PAHi proovid järgmistelt toidukäitlejatelt:

Enne suitsutatud toote ostmist tasub tarbijal:

· toodet maitsta - väga intensiivne suitsumaitse võib viidata normi ületamisele;

· pöörata tähelepanu toote välimusele - kõrbenud tahmane toode tasub jätta ostmata;

· uurida, kuidas on toode valminud - kui toode on valmistatud nii, et sealt on tilkunud rasv lõõmavatele laastudele, siis on võimalus PAH ühendite tekkimisele toote valmistamisel.

Juhul, kui märkate liiga kõrbenud ja tahmast toodet, siis tuleks ametit antud toote müüjast teavitada.

Taust

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on saasteaineid, mis tekivad toidus kõrgematel temperatuuridel mittetäieliku põlemise käigus ehk tingimustes, kus hapniku juurdepääs on piiratud. Näiteks grillimisel ja suitsutamisel. Kuna mitmed PAHid on genotoksilised kantserogeenid, tuleb inimese kokkupuude PAHidega hoida võimalikult madal. Rahva tervise kaitsmiseks on Euroopa Komisjon kehtestanud määrusega (EÜ) nr 1881/2006 piirnormi kõige kantserogeensemale PAHile ( benso(a) püreen) ning nelja erineva PAHi summale.

Toote ohutuse eest vastutab toidukäitleja. Toidutootja peab vältima olukordi, kus võib tekkida tootesse suurem kogus PAH-e (näiteks kontrollima regulaarselt ahju puhtust, kasutatavate puude kuivust).

Erinevaid juhendmaterjale PAHide vähendamiseks ja vältimiseks leiadPTA koduleheküljelt.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade