Olga Makinale meeldib kevadine aeg, kui aianurgas ja metsaveerel tärkab roheline – üht-teist neist lehtedest saab ka supipatta panna. Moefotograaf kinnitab, et värskest rohelisest tehtud supid on lihtsad ja valmivad kiiresti.

«Muidugi maitseb see roheline kraam kõige paremini just praegu, kui on hooaeg – nagu kõik juur- ja puuviljadki on kõige õigema maitsega valmimishooajal,» lisab ta. Juurviljad supi tarvis ostab ta tavaliselt supermarketist, kuid näiteks karulauku korjab metsast ja nõgest ema juurest aiast.   

Lillkapsa-porru supp karulauguga

Varakevadine karulauk on kergelt küüslaugumaitseline, seda võib korjata nii metsast (mitte maantee äärest!) kui ka osta turult.

Kui karulauku käepärast pole, võib supi kõrvale süüa musta leiba küüslauguga. Näiteks segada pehme taluvõi hulka purustatud küüslauguküüsi, lisada ka natuke soola ja hakitud tilli. Siis määrida seda maitsevõid röstitud rukkipaladele.

Supp ise on lihtne ja kiire, võtab vaid veerand tundi. Supiks läheb vaja üht keskmise suurusega lillkapsast, üht suurt ilusat porrut, paar-kolm värsket porgandit, üks suur karp Merevaigu sulatatud juustu (maitsestamata), kimp väikseid värskeid karulaugu lehti, veidi soola, musta pipart, sidrunimahla.

Kõigepealt panen potti pestud ja tükkideks eraldatud lillkapsaõisikud ning tükeldatud porgandid. Valan peale nii palju vett, et köögiviljad oleksid sellega kaetud, maitsestan soolaga.

Kuniks köögiviljad keevad, pesen porru hoolega mullast ja lõikan suurteks tükkideks. Kasutan porru valget osa, lisaks umbes 10 cm rohelisest osast.

Kui kapsas on keenud poolpehmeks, lisan potti porru ja keedan, kuni mõlemad on valmis. Võtan poti tulelt, lisan karbi sulatatud juustu ja vahustan saumikseriga kõik  kreemjaks. Lisan veskist musta pipart, tilga värsket sidrunimahla ja karulaugulehed.

Mulle maitseb, kui supi sisse visata ka röstitud rukkileivatükke.

Tähtis on, et suppi koos karulaugu ja juustuga keema ei pandaks.

Noore nõgese supp

Korjan väikseid noorte nõgeste võrseid ema juures aias. Enne supi sisse panekut pesen hoolikalt. Nõgesed tulekski korjata looduslikult puhtamast ümbrusest, mitte kusagilt maantee äärest.

Supiks on vaja paar-kolm suurt kimpu nõgeseid. Juurde võib segada ka kimbu spinatit või hapuoblikaid. Lisaks kolm keedumuna, paar kartulit, üks väike mugulsibul, praadimiseks võid, veidi soola ja pipart. Kui ei ole mahti ehtsat loomalihapuljongit keeta, sobib ka üks puljongikuubik.

Panen puljongisse keema tükeldatud kartulid. Kui need on poolpehmed, lisan rohelised lehed ja lasen veel natuke keeda. Samal ajal praen pannil võis sibula kuldpruuniks. Seejärel võtan panni tulelt ja lisan sibulatele tükeldatud keedumunad. Siis panen soola ja veskist pipart.

Kui ka rohelised lehed on keenud, lisan supile maitsestatud sibula-munasegu ja lasen pool tundi seista.

See supp maitseb eriti hästi hapukoore ja värske tilliga. Rukkileib on supi kõrvale lausa kohustuslik.