Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri
5. oktoober 2022
Alanud on registreerimine EPA2022 seminaridele
Juba neljandat aastat toimuv Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2022 toob 12. ja 13. oktoobril Tartusse põllumajanduse võtmetegijad ja arvamusliidrid. Alanud on registreerimine näituse raames toimuvatele seminaridele ja konverentsidele. Seminaride kava leiab siit: epamess.ee/seminarid
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus sõnas aastanäitust tutvustades, et järgmisel nädalal toimuv sündmus on suunatud põllumajandussektori ettevõtjatele ja erialaspetsialistidele. "Hea meel on tõdeda, et Eesti väiksusele vaatamata korraldame iga-aastaselt valdkonna tippsündmust, mis on kujunenud põllumeeste ja nende partnerite omavaheliseks kohtumispaigaks," osutas Sõrmus.
Ta lisas, et messipäevadele annab veelgi juurde seminaride ja konverentside kava, mis toob kokku oma ala tippspetsialistid ja eksperdid. "Kahe päeva jooksul tuuakse kompaktselt nii taime- ja loomakasvatajatele kui metsaomanikele valdkonna uudised, erialane info ja üldmajanduse teemad mugavalt kätte, muu hulgas peatutakse aktuaalsetel trendidel ja antakse ülevaade sellest, mis turul toimub," lausus koja juht.
"Tänavugi oleme panustanud sellesse, et osalejatel oleks võimalus tihedas messiprogrammis valida endale sobivaid konverentse ja seminare või osaleda infotunnis, kus vastab küsimustele maaeluminister. Kahe päeva jooksul toimub 45 seminari ja 5 konverentsi. Aastanäituse messialal ja seminariprogrammis osaleb ligi 80 ettevõtet, riigiasutust ja organisatsiooni - kindlasti tasub kohale tulla mõlemal päeval. Uuendusena on aastanäituse esimesel päeval töös messistuudio, kus toimuvad otseülekanded vestlusringidest ja kohtumistest," avaldas Sõrmus. "Usun, et messi üheks oluliseks osaks on valdkonnas tegutsevate inimeste omavahelised kohtumised ja võrgustiku suhtlemine, just messipaigas sõlmitakse uusi tutvusi ja tehakse kokkuleppeid edaspidiseks," lisas ta.
KEVILI nõukogu kauaaegne liige Jaak Läänemets ütles, et EPA messi algusaastal oli ta väga skeptiline messi suhtes, kuna Maamess juba oli, et ta mõtles, et milleks on vaja uut kõrvale. "Nüüd olen ma aru saanud, et EPA messi on vägagi vaja. Juba messi ajastus on igati hea, äsja on lõppenud kiired koristustööd, kõik teemad on värskelt meeles ja pikk talv mõtete klaarimiseks on ees," tunnistas Läänemets. "Ka on meelivad mulle telegrammi stiilis lühikesed seminarid, nad annavad mõtlemisainet -need on just ideekorje jaoks parima formaat. Saad erinevaid mõtteid koguda ja sügavama huvi korral ennast talvel täiendada," lisas ta.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.
Toidutööstuse lipulaevad arutasid peaministriga energiakriisi leevendamist
Eile, 4. oktoobril kohtusid Eesti Toiduliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad peaministri Kaja Kallasega, et arutada kuidas tagada elektritarnekindlus toidutootjatele. Kohtumisel juhiti peaministri tähelepanu sellele, et riik ei ole siiamaani rakendanud leevendusmeetmeid keskmistele ja suurematele toidutootjatele ning sellega seatakse toiduga varustatus suure küsimärgi alla.
Toidutootmis- ja põllumajandussektori esindajad tegid peaministrile ettepaneku võimaldada ka suurtele ettevõtetele tarnekindluse tagamiseks investeeringutoetusi ning kehtestada kõikidele toidutööstustele elektri ja gaasi tarbimisele mõistlikud piirhinnad.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul andis valitsusjuht mõista, et energiale piirhinna kehtestamine on väga kulukas ja hetkel puudub valmidus seda teed minna. "Edaspidise arutelu alla lubati siiski võtta energiakandjate investeeringutoetus, mis laieneks ka suurtele ettevõtetele," rääkis Potisepp. "Sellised investeeringud võimaldaksid ka ettevõtetel vajadusel riigile appi tulla ehk jagada oma energiatootmist teistele abivajajatele."
Foto: Kohtumisest võtsid osa (vasakult paremale) HKScan Estonia juhatuse liige Markus Kirsberg, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar, peaminister Kaja Kallas, Toiduliidu juht Sirje Potisepp, AS Eesti Pagari juhataja Ragnar Kõiv ja Nordic Milk OÜ juhatuse esimees Ülo Kivine.
"Mõistame, et valitsusel on raske kõikidele ettevõtete vajadustele vastu tulla, kuid siinkohal on tegu toidutootjatega, kes katavad meie toidulaua. Inimene vajab toitu igapäevaselt, seetõttu on toiduga varustatus ülioluline teema, mida ei saa eirata," toonitas Potisepp.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar tõi välja asjaolu, et tänases Eestis tagavad suures osas toidulaua jätkuva varustatuse siiski suured ja keskmised toidutööstuse ettevõtted. "Paraku on toetusmeetmetest ja energiahindade fikseeritud hindadest välja jäetud just need, kelle panus meie igapäevase toidu tagamisel on kriitilise tähtsusega," rõhutas Lindsaar. "Nii oleme jätnud selles väga keerulises majandusolukorras ettevõtjad ilma toeta ja see võib meile valusalt kätte maksta, kui talve hakul hakkavad ettevõtted oma tootmismahtusid vähendama või uksi sulgema, toiduainete hinnatõusust rääkimata".
Toidutootjate ühendused peavad ebaproportsionaalseks ja ebavõrdseks olukorda, mis on praegu turul tekkinud: kogu toidutööstuse sektori müügitulust vaid 5% andvatele mikroettevõtetele avaneb võimalus kasutada elektri ostmisel universaalteenus, kuid keskmistel ja suurtel ettevõtetel tuleb tegevusriskide kogu raskust üksinda kanda.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul tuletas ta ühtlasi meelde, et üldist hinnataset toidule määravad just keskmised ja suurettevõtted, kuna neile kuulub ligi 90% turust ning toiduhindade taskukohasust saavad tagada just suured tootjad. "Mikro- ja väikeettevõtjatele pakutud elektrihinna leevenduse mõju turuolukorrale ja üldisele toiduhindade tasemele jääb pea olematuks," ütles Potisepp.
Eestis tegutseb üle 800 toidutööstuse ettevõtte ja kolmveerand neist on alla 10 töötajaga mikroettevõtted, kuid valdava osa toidutoodangust annavad just suuremad ettevõtted. Üle 100 töötajaga toidutööstuste müügitulu moodustab ca 70% kõikide toidutootjate müügitulust.
President Alar Karisele kingiti uudseleiba
Esmaspäeval alanud leivanädal algas rukkileiva viimisega Eesti Vabariigi president Alar Karisele. Leiva küpsetas AS Lõuna Pagarid tänavusest rukkisaagist.
Leivanädala avaüritusena toimus täna Eesti Leivaliidu traditsiooniline uudseleiva viimine Vabariigi presidendile. Eesti Leivaliidu president ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Uno Kaldmäe sõnas leiba presidendile üle andes, et on suur au ja rõõm sellist traditsiooni iga-aastaselt jätkata.
"Vaatamata sellele, et praegu kestab Venemaa sõjategevus Ukrainas ja energia kättesaadavuse ja hindade küsimus on jätkuvalt päevakorras, saame Eestis jätkata üsna rahulikku elukorraldust," lausus Kaldmäe. Ta lisas, et leivatööstuses nagu kõigis toiduainetööstuse sektori ettevõtetes on sisendhinnad olnud tohutus tõusus juba kevadest saadik.
"Selle aasta rukkisaak on olnud hea ja Tartu Milli juht Uuno Lausing kinnitas samuti, et kodumaist rukkijahu on piisavalt ning seda ei pea importima," rääkis Kaldmäe. "Iseküsimus on see, milliseks kujuneb lähitulevikus leiva hind, oleme pidanud hindu juba mitu korda tõstma aga hinnakarusselli pidurdumist praegu ette küll ei näe," tõdes Kaldmäe.
Rukkileib on tervislik toiduaine, kus on suur kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Eesti taotleb rukkileivale geograafilist tähist, et väärtustada traditsioonilist rukkileiva valmistamist ja hoida au sees rukkileiva söömise traditsiooni. Kaldmäe sõnul on leivanädala põhitähelepanu eeskätt suunatud lastele. Lapsed külastavad ettevõtteid ja teevad koolides ja lasteaedades erinevaid üritusi, joonistus ja luuletusvõistlusi ja palju muud. Leivanädal kestab 3.-9. oktoobrini.
Eesti Leivaliit on välja andnud erinevaid töövihikuid https://leivaliit.ee/leivanadal/.
Allikas: EPKK teade