Kaugseire on abiks põllumajandustoetuste taotlemisel
27. septembril toimus Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents "Digipööre Eesti maamajanduses". Ühe teemana leidis käsitlust ka PRIA uus, kaugseirel põhinev kontrollisüsteem, millest konverentsil andis ülevaate PRIA arendusnõunik Mariell Viinalass.
Kaugseire teemaga hakkas PRIA tegelema juba aastal 2017, liikumapanevaks jõuks oli liikmesriikide makseagentuuride surve Euroopa Komisjonile kontrolliprotsesside lihtsustamise osas. Sel ajahetkel oli üheks kontrollprotsessi lahenduseks satelliidid, need olid laialdaselt kasutusel ja mis kõige olulisem, olid tasuta.
"2018. aastal muudeti seadusandlust ja lisaks kohapealsele kontrollile, tekkis võimalus monitoorimiseks. Kolm aastat hiljem koondati kokku viie edumeelse riigi monitooringu kogemused raportiks. Ka audiitorite koda tunnistas monitooringut kui parimat võimalikku praktikat," selgitas PRIA arendusnõunik Mariell Viinalass. "Eelpool nimetatud sammud on andnud julguse Euroopa Komisjonile, heas mõttes, jõuliselt uut poliitikat rakendada ning läbi suruda suurt mõttemaailma muutust - oluline on tulemus, kontrollisüsteem on tervikuna usaldusväärsusel põhinev ja ennetav ning süsteemi toimivust hinnatakse läbi kvaliteedihindamise. See on suurim muudatus pindalatoetuste kontrolliprotsessis läbi aegade!"
Pinnaseire süsteem muudab kontrolli protsessi. Selle lahendusega väheneb inspektorite kohapealkäimise osa, sest seda hakkab uuest aastast asendama kaugseire. Ka muutuvad kontrollid täpsemaks ja neid saab hakata tegema 100% ulatuses varasema 5% valimi asemel.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.Põllutehnika õige seadistus annab täpsed andmed edaspidiseks tegevuseks
Wihuri Agri tegevjuht Kristjan Ruusamäe ütles, et kuigi põllutehnikal on võimekus salvestada erinevatesse andmebaasidesse ja pilveserveritesse infot põllul toimuvast, sõltub saadud tulemus suuresti sellest, kas me oskame saadud andmeid piisavalt hästi lugeda või mitte.
"Eks andmete lugemine ja kasutamine sõltub paljuski kasutaja oskustest ja IT-alastest teadmistest, et kogutud andmed oleksid arusaadavad ja kasutuskõlbulikud. Sama oluline on aru saada, kuidas andmed pilveserveritesse jõuavad ja kuidas andmed on kogutud," rääkis Kristjan Ruusamäe Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja oktoobris korraldatava Eesti Põllumajanduse Aastanäituse valguses.
John Deere tehnoloogilise innovatsioonistrateegia juht Thomas Engel ütles nutikaid lahendusi kommenteerides, et masina võimsus ei piirdu juba ammu põllu piiridega. "Selgelt joonistub välja kolm sammast, milleks põllutehnika kogutud andmeid kasutatakse: agronoomiline analüüs, vastavusaruandlus ja sisendarvete koostamine," selgitas Engel. "Pilvest-pilve suhtluse kasuks räägib peaaegu reaalajas andmevahetus põllutehnika asukoha ja eelneva ajaloo kohta, kütuse kulu ja sõidukiiruse kohta ning andmeid salvestatakse isegi mootori sisse ja välja lülitamise kohta. Lisaks enda eelistatud andmeplatvormi kasutamine ja tagasiühilduv funktsioon," loetles Engel plusse.
Ruusamäe sõnul on suur erinevus, kas andmed tulevad põllul töötavatest masinatest, põllule paigaldatud sensoritest nagu ilmajaamad või kasutatakse hoopis droonivaatlusi või satelliidipilte. "Igal andmeallikal on oma eripärad ja otsuste tegemiseks peaks andmed olema keskselt koondatud, et tekiks arusaam võimalike muutuste ja seoste kohta," toonitas Ruusamäe.
Vähetähtis pole ka andmete dokumenteerimise viis, et hiljem analüüsimise etapis saaks kogutud infot hõlpsasti kasutada või võrrelda varasemate tulemustega.
"Põllumehe vaatest on oluline, et kõik põllul tehtu saaks korrektselt dokumenteeritud. Selleks, et masinad suudaksid korrektselt tehtud töid dokumenteerida on tarvis masinale öelda, millist tööd põllul tehakse ja milliseid vahendeid: seemned, taimekaitset või väetis põllul kasutatakse. Kui põllutehnika lihtsalt andmeid salvestama panna, siis andmete kvaliteet, mis masinatest tuleb ei pruugi meile olla piisav," rõhutas Ruusamäe. "Masinamüüjatena näeme, kui oluline ja vajalik on enne andmete kogumist tehnika vastav seadistamine. Seega peaks põllumees oskama masinaid selliselt seadistada, et tehtav dokumentatsioon oleks tööde tegemise järel kvaliteetne ja analüüsiks kasutatav," lausus ta.
EPA mess 2022 toimub Eesti Rahva Muuseumis 12 ja 13 oktoober, rohkem infot näeb SIIT.
Toidutootjate ühendused: Me ei saa rohkem eirata toiduainetootjate hädaolukorda
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinnangul on väiketootjate seisukohalt positiivne täna hommikul Riigikokku esimesele lugemisele minev elektrituruseaduse muutmise seadus 680 SE, millega tahetakse anda mikro- ja väikeettevõtetele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. Samas märgivad koda ja toiduliit, et riik peab energiakriisi lahendamisel arvestama kõikide toiduainetööstusettevõtete vajadustega ning leevendusmeetmeid rakendama ka suurematele toidutootjatele.
Põllumajanduskoda ja Toiduliit rõhutavad vajadust kehtestada toitujulgeoleku tagamiseks energiakandjate mõistlikud piirhinnad kõikidele toidutööstustele. "Eestis tegutseb üle 800 toidutööstuse ettevõtte. Kuigi kolmveerand neist on alla 10 töötajaga mikroettevõtted, kellele vastavalt seaduse eelnõule avaneb koos väikeettevõtetega peagi võimalus kasutada elektri ostmisel universaalteenust, siis toiduainetööstuse müügitulust annavad mikroettevõtted vaid umbes 5%. Valdava osa toidutoodangust annavad just suuremad ettevõtted," osutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. Ta lisas, et üle 100 töötajaga toidutööstuste müügitulu moodustab ca 70% kõikide toidutootjate müügitulust.
"Suuremate tootjate müügitulu osakaal näitab, et väga suure osa meie toidulauast katavad suuremad toidutööstused, kellel on Eesti toidujulgeoleku tagamisel kriitilise tähtsusega roll. Me ei saa vastu talve neid jätta oma probleemidega üksi, selline käitumine võib sektoris endaga kaasa tuua pankrotilaine, nende tagajärgedega tegelemine nõuaks meilt kordades rohkem raha, kui praegu vaja oleks," rääkis Lindsaar.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on põllumajandus-kaubanduskoda ja toiduliit korduvalt pöördunud Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmete poole ettepanekuga kehtestada energiahindade ohjeldamiseks ajutised piirhinnad, kuid neid ettepanekuid pole kahjuks kuulda võetud. "Arvestades praeguseks kujunenud ülikeerulist olukorda on jätkuvalt väga oluline, et elektri ja gaasi piirhind kehtestatakse kõikidele toidutööstustele ja -tootjatele sõltumata nende suurusest, arvestades asjaoluga, et need ettevõtted on elutähtsa teenuse osutajana olulised ühiskonna normaalseks toimimiseks. Ainult mikro-ja väikeettevõtetele kehtestatud hinnalagi toiduainete jätkuvat hinnatõusu ära ei hoia, kuna inimestel lihtsalt ei ole varsti ostujõudu nišitoodete ostmiseks," rõhutas Potisepp.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade
