"Kõige rohkem on rikkumis avastatud Harjumaal ja Saaremaal, kus omanikuta püügivahenditest lasti vette tagasi sadu vähke," ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu. Nii Harjumaal kui Saaremaal võeti veest välja 11 loata püügile pandud natta või vähimõrda. Järvamaal leiti ja võeti veest välja 9 röövpüügil vahendit, Tartumaal 5.

Harjumaal alustati vähi röövpüügi tõttu 10 väärteomenetlust, nii Tartumaal kui Võrumaal 4 menetlust.

"Vähke on Eesti veekogudes piisavalt, et võiksime elus hoida vähipüügi- ja vähisöömise traditsioone. Kuid et see nii ka jääks, peavad välja püütud kogused olema mõistlikud ja jääma välja antud lubade ja piirkoguste sisse," selgitas Olav Avarsalu. "Ülepüügi ärahoidmiseks ja röövpüüdjate tabamiseks alustavad keskkonnainspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad vähirikaste veekogude juures kontrolle juba juunis-juulis. Paraku on põhjust jätkata kontrollidega ka sügisel, kui vähid on juba alustanud toimetusi selleks, et panna alus uuele vähipõlvkonnale," nentis Avarsalu.

Septembri esimestel nädalatel on röövpüügi tõttu alustatud Harjumaal 2 väärteomenetlust.

Jõevähi püük on Eestis lubatud vaid augustikuus, pärast noorvähkide koorumist suvel ja enne uue paljunemistsükli algust sügisel. Vähipüügiks vajaliku kalastuskaardi saab osta portaalist kalaluba.ee alates sama aasta 1. juulist. Vähkide omal käel ümberasustamine on võõrliikide ja haiguste leviku tõkestamiseks keelatud.

Vähipüügireeglite rikkumise eest võib karistada kuni 1200 euro suuruse trahviga. Kui ebaseaduslikult püütakse oluline kogus jõevähke, võib selle eest oodata kriminaalkaristus.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade