"Kui oli selgust saadud, et osoonikihi kahanemist põhjustavad peamiselt jahutuses, külmutuses ja aerosoolides kasutatavad sünteetilised gaasid, tulid maailma riigid 1987. aastal kokku ning astusid otsustavaid samme nende kasutamise lõpetamiseks. Paljud osoonikihti kahandavad ained on tugevatoimelised kasvuhoonegaasid, sestap mõjub neist loobumine positiivselt ka kliimale," märkis Kiil.

Montreali protokolli toetab 2019. aastal jõustunud Kigali muudatus, mille abil vähendatakse fluorosüsivesinike (HFCde) kasutamist. HFCd ei kahjusta küll osoonikihti, kuid need külmaained on võimsad kasvuhoonegaasid.

Kiili sõnul on nüüdseks suurem osa osoonikihti kahandavatest ainetest kasutuselt kõrvaldatud. "Sel kümnendil on osoonikiht hakanud aeglaselt paranema ning taastub eeldatavasti käesoleva sajandi keskpaigaks 1980. aasta eelsesse ulatusse," lausus Kiil.

Osoonipäeva puhul algab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) käitluskeskuses (Suur-Sõjamäe 34, Tallinn, Google maps link) keskkonnaohtlike külmaainete jäätmete vastuvõtu kampaania, kus külmaaineid sisaldavate seadmete hooldefirmad saavad tasuta loovutada lõppkäitluseks külmaainete jäätmeid, mis on tüübiti kogutud ja FOKA ehk fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete registrisse kantud.

Käitluskeskusest saab külmaainete jäätmete tüübiti sorteerimiseks tasuta laenutada nõuetele vastavaid mahuteid (25L ja 50L) ja tüübiti sorteeritud jäätmete loovutajatele on soodsam ka vastavas koguses külmaainete taasväärtustamine.

Tänavuse osoonipäeva teema on Montreali protokolli mõju kliimamuutustele ning koostöö kliimaprobleemide lahendamiseks.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade