Praegusest kriisist välja tulemiseks on vaja ühiseid jõupingutusi
12. septembril toimus maaeluministri Urmas Kruuse välkkohtumine põllumajanduse ja toidutootmise liitude esindajatega, kus arutati energiahindade järsust tõusust tekkinud kriisi ning ettevõtete majandustegevuse jätkamise võimalusi eeloleval sügis-talvel.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul on igati kiiduväärt, et maaeluminister ettevõtjate organisatsioonidega koosoleku kokku kutsus. "Arvestades olukorda, kus energiakriis on iga päev aina süvenemas, on meie toidujulgeolek kriitilise tähtsusega ülesanne. Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted vajavad kriisis erilist tuge, et meie isevarustatus ei saaks kannatada," rääkis Sõrmus.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehelt.
Lihatoimkonna uus juht Vallo Seera: oleme elanud kriisist kriisini
6. septembril toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna uue koosseisu esimene koosolek, kus valiti uueks esimeheks Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht Vallo Seera, kelle kandidatuuri poolt hääletasid kõik osalenud toimkonna liikmed.
Suurte kogemustega loomakasvataja Vallo Seera ütles loomakasvatussektori hetkeseisu kommenteerides, et täna ollakse olukorras, kus sektori toodang ehk toit on väga nõutud ja kõneainet tekitav ja seda eriti toidujulgeoleku seisukohast lähtuvalt. "Teisalt tajub sektor survet loomakasvatuse vähendamiseks, kasvõi nö "roheliste" liikumise poolelt. Neilt tuleb surve, et inimesed sööks rohkem mitteloomset toitu - nii oleme olukorras, kus loomakasvatusele avaldatakse kahepoolset survet," avas suuremat pilti lihatoimkonna uus juht. "Kui nüüd lisame siia veel karmistuvad keskkonnanõuded, siis peame omale aru andma, et meie veised ja lambad ei ole need, kes maailma hävitavad. Vajalike nõuete täitmine tuleks rakendada selliselt, et see ei hakkaks kägistama meie tootjaid ja mõjutama meie toidulauda," muretses ta.
Seera sõnul on samal ajal loomakasvatajad hädas suurenenud kuludega, toodangu kõikuvate müügihindadega ja sellega, et varasematest perioodidest puuduvad varud.
"Oleme sisuliselt elanud kriisist kriisini ja täna loomakasvatajatel varusid, millega halbu aegu üle elada, enam pole. Väga paljud loomakasvatajad, seda just väiksemates pereettevõtetes, on väsinud sellisest töötamisest ja üsna palju on sektoris tegevuse lõpetajaid," selgitas Seera. Ta ütles, et väga valusalt mõjutab rohumaadel peetavate loomade pidamist surve maa rendihindadele.
"Kui nüüd arutleda teemal, millised sektorid vajavad erakorralist toetust, siis sektorid, mille toodangu roll on oluline meie igapäevase toidulaua katmisel - sealiha tootmine, piimatooted, linnuliha, veise- ja lambaliha. Need on olulised osad meie toidukorvis," loetles Seera. "Oluliseks pean seda, et toetus, olgu see rahaline või mitterahaline, saabuks enne kui tootja on käega löönud ja lõpetab tegevuse või satub väga suurtesse raskustesse," rõhutas ta.
Loe rohkem EPKK kodulehel.
Riia toidumess on Eesti ettevõtete hüppelaud
8. septembril avati kolm päeva kestnud Baltimaade suurim toidumess Riga Food 2022, mis toimus juba 27. korda.
Messi avapäeval külastas Eesti toidutootjaid ka Eesti suursaadik Lätis Eerik Marmei koos saatkonna asejuhi Karmen Lausi ja äri- ja investeeringute nõuniku Signe Millerega. Signe Millere sõnul on hea meel näha, et Eesti ettevõtted osalevad aktiivselt messil ning laienevad Läti turule. Ta lisas, et Eesti saatkond on valmis aitama nii kontaktide loomisel kui nõuga turule sisenemisel.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar ütles, et Lätis toidumessil osalemine on Eesti ettevõtete jaoks oluline võimalus oma müügikanaleid avardada. Lindsaar rõhutas, et lähiturud on Eestile olulised, kuna tarbijaeelistused on meiega sarnased. Samuti on turumuutustele võimalik kiiremini reageerida.
"Väheoluline pole ka see, et Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud ühisstendiga messil osalemine aitab ettevõtetel hoida kokku nii aega kui kulusid. Messimelus jääb suur ja esinduslik stend paremini silma ja meelde," tunnistas Lindsaar.
"Läti rolli ekspordipartnerina ei saa kuidagi alahinnata, Läti on suuruselt teine ekspordipartner Soome kõrval. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade TOP 10 sihtriigi seas on samuti Läti teisel kohal," toonitas Lindsaar. "Kõige enam eksporditakse Lätti piima ja piimatooteid, alkohoolseid ja mittealkohoolseid tooteid ning liha ja lihatooteid," lisas ta.
Loe rohkem EPKK kodulehelt.
EPKK mahetoimkonna esinaiseks valiti Mirjam Pikkmets
Suvel pandi kokku uus mahetoimkonna koosseis ja 7. septembril kogunes toimkonna uus koosseis esimest korda. Mahetoimkonna uueks esinaiseks valiti ühehäälselt mahepiimatootmise ja -töötlemisega tegelev Mirjam Pikkmets.
Pärnumaal Oidrema külas elav Mirjam Pikkmets tunneb rõõmu elust maal ja tööst omaenda asutatud väikeettevõttes - Mätiku Talumeiereis. Mirjam on üles kasvanud mahetalus ja mahepõllumajanduslik mõttelaad on talle juba nii-öelda emapiimaga kaasa antud. "Minu jaoks on oluline mahevaldkonda arendada ning sellesse arengusse panustada," sõnab ka Mirjam Pikkmets ise. Mirjami enda talus on lambad ja kanad, Mätiku talu piimast valmistab ta maitsvaid käsitöönduslikke piimatooteid.
Mirjam valiti 16. augustil toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu koosolekul ka koja nõukogu aseesinaiseks. Mirjam on ka koja töötleva tööstuse grupi esinaine. Talumeiereide Liidu juhatuses on Mirjam olnud 2016. aastast. Lisaks on ta aktiivselt osa võtnud ka Mahepõllumajanduse Koostöökogu tööst.
Toimkonna liikmed tunnustasid toimkonna eelmise esimehe Hardo Vahemäe (TÜ Wiru Vili) tööd, kes on andnud väga sisuka panuse Eesti mahepõllumajanduse edendamisel ja mahetoimkonna eestvedamisel.
Loe rohkem EPKK kodulehelt.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri
