Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaõiguse uudiskiri / suvi 2022 (2022-09-12 08:24:35)


Peateema:
Riigikohus jättis õlitehase ehituse kohtumenetluse ajaks peatamata (3-20-771)

Riigikohus tegi 25. augustil 2022 määruse, millega jättis rahuldamata MTÜ Loodusvõlu esialgse õiguskaitse taotluse, milles sooviti Auvere õlitehase ehitusloa peatamist kuni kohtuvaidluse lõpliku lahendamiseni. Lahend juhtis tähelepanu keerukusele üksikprojekti loamenetluses võtta arvesse kliimaargumente, ent lõi selgust küsimusse, kas kaebajal võib põhimõtteliselt esineda esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus olukorras, kus ehitusluba on vaidlustatud põhieesmärgil vältida selle ehitise kasutamise keskkonnamõjusid.

Loe lähemalt

 

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõAugustis algatati seaduseelnõu, millega on plaanis korrastada keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade süsteemi, muutes keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS), atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, keskkonnatasude seadust, maapõueseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust. Eelnõu eesmärk on suurendada Keskkonnaameti töö tõhusust, optimeerides keskkonnaotsuste protsesse. Muutmisele lähevad näiteks kaasamist puudutavad sätted, KOVi arvamuse küsimise kord ja keskkonnariski künnised.

Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et keskkonnakaitselubade süsteemi kestlikkuse tagamiseks ja vajadusest kohaneda muutuva maailmaga, alustas Keskkonnaministeerium 2020. aastal projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0". Süsteemi korrastamiseks ja põhimõtteliste muudatuste tegemiseks on kavas koostada väljatöötamiskavatsus. Enne seda on eesmärk teha kiireloomulised ja väikesemahulised muudatused juba varem, et suurendada Keskkonnaameti võimet neile seatud ülesannete kõrgetasemeliseks täitmiseks piiratud ressursside tingimustes, millega seoses algatatigi kõnealune eelnõu.

Eelnõuga on kavas muuta menetlusosaliste kaasamise korda avatud menetluse mittekohaldamisel. Kehtiva korra alusel on avalikustamise protsess absoluutne ehk kõikide luba vajavate tegevuste puhul tuleb avatud menetlusega avalikkust kaasata, kui eriseadus ei sätesta teisiti. Nende tegevuste puhul, mis ei kuulu Aarhusi konventsiooni kohaselt intensiivsemat kaasamist nõudvate tegevuste hulka (lisa I p-d 1-19) ning millel on väheoluline keskkonnamõju, kaasatakse eelnõu kohaselt edaspidi avalikkus enne otsuse tegemist üheetapilisena, s.o avalikustatakse taotlus koos otsuse eelnõuga (kehtiva õiguse alusel tuleb kõigepealt avalikustada taotlus ja teises etapis eelnõu). Seletuskirjas märgitakse, et kui avatud menetlust läbi ei viida, tagavad üldised haldusmenetluse reeglid siiski, et konkreetsed isikud, keda keskkonnaloakohane tegevus võib vahetumalt puudutada, on menetlusest informeeritud ning neil on võimalik menetluses oma arvamust avaldada.

Eelnõuga täpsustatakse ja muudetakse kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) arvamuse ja menetlusosaliste kaasamisega seotud korda, kui ei kohaldata avatud menetlust. KOVi arvamuse küsimise kohustus sätestatakse vaid keskkonnakaitseloa taotluse avatud menetluse korral.

Atmosfääriõhu kaitse seaduses ja veeseaduses on kavas sätestada tegevused, millest lähtuv keskkonnarisk on väike ja millel on väheoluline mõju. Selliste tegevuste korral ei kohaldata edaspidi õhusaasteloa ja veeloa menetlusele avatud menetluse sätteid. Uute keskkonnariski künniste määramisel on tuginetud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2021. a uuringule "Keskkonnaloa künniste analüüs".

Eelnõu puudutab ka KMH/KSH andmeid. Kui täna on KMH/KSH programmi ja aruande dokumendid avalikkusele ja teistele otsustajatele kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnateenuse portaali kaudu, siis nüüd on plaan need lisada keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.

Maapõue valdkonnas on olulisim muudatus see, et eelnõuga loobutakse nõudest, mille kohaselt peavad maavarade kaevandajad ja rikastajad omama jäätmeluba jäätmete tekitamiseks.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuohepoliitika ekspertrühma raportis rõhutatakse vajadust luua rohepöörde elluviimiseks tõhus juhtimissüsteem

2022. a aprillis valmis valitsust nõustava rohepoliitika ekspertrühma lõpparuanne, milles analüüsiti rohepoliitikaga seotud eesmärke ja aluspõhimõtteid, kaardistati kehtivad ja ettevalmistamisel olevad meetmed, tegevused ja ressursid, takistused ja puudujäägid ning tehti ettepanekud, sh seadusandlust puudutavaid, kuidas raskusi ületada ning edasiliikumist tõhusalt mõõta. Raporti põhijäreldus oli, et praeguses julgeolekukriisis on vaja rohepööret kiirendada, sest see aitab suurendada ühiskonna vastupidavust/kerksust ja kohanemisvõimet ning vähendada haavatavust välistest teguritest.

Ekspertrühma üks peamisi soovitusi oli luua rohepöörde elluviimiseks tõhus juhtimissüsteem: "vaja on koostada rohepöörde tegevuskava, kus on riigile kehtestatud selge vastutus tegevuste eest ja selged ülesanded kohaliku omavalitsuse üksustele (KOV), sh koos rahastusega. Valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni kõrvale luua alaline nõuandev koda, kus oleksid kaasatud ettevõtjad, teadusasutused ja sotsiaalpartnerid. Igal aastal on vaja teha ülevaade rohepoliitika elluviimisest. /…/ Kõikide tasandite otsused peavad olema kooskõlas rohepöörde tegevuskava eesmärkidega."

Põlevkiviga seoses on raportis rõhutatud, et kindlaks tuleb määrata seadusandlik raamistik, millega väljutakse põlevkivi energeetilisest kasutamisest: nii piirkonna inimeste kui ka sektori ettevõtete jaoks on vaja selgust ja kindlustunnet selge seadusandliku regulatsiooniga, kus on kindlaks määratud õiglase ülemineku sisu, eesmärk, seda toetavad sammud ja ajaraam ning mis on siduv ja üleminekuprotsessi juhtiv.

Raportis nenditakse, et "[v]ähem edukalt oleme rohepööret suutnud suunata regulatiivsete meetmetega: nii näiteks on planeerimisseaduses olemas terviklik raamistik säästvaks ruumiliseks planeerimiseks, kuid tegelikkuses napib kohaliku omavalitsuse tasandil pädevaid inimesi planeerimise rohepöörde tööriistana kasutamiseks. Aktsiisid ja keskkonnatasud on seniste määrade juures olnud pigem tuluallikad, mitte käitumise suunajad. Nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on Eesti väljakutse, kuidas arengukavades plaanitut kiiremini ja veel paremini ellu viia, et muudatused ei tuleks praeguste keskkonna ja kliimaga seotud väljakutse kontekstis liiga hilja ning me ei kaotaks konkurentsivõimes neile, kes suudavad kiiremini liikuda."

Raportis on tehtud ettepanek "[l]ihtsustada planeerimismenetluse ja ehitusloa menetlusega seotud regulatsiooni ning lühendada kogu menetlusprotsessi: vähendada kooskõlastusringide hulka, seada igale etapile konkreetsed ja praegusest lühemad tähtajad, luua kohalikele selgem kaasamisprotsess, samuti suurendada kohtute pädevust ning ühtlustada looduskaitseseaduses toodud eksperdi ja keskkonnamõju hindamise eksperdi nõuded."

Ka on raportis juhitud tähelepanu, et säilitada tules senist toimivat igaüheõiguse põhimõtte rakendamist: keskkonda mõjutavate seaduste puhul tagada hoolikas analüüs planeeritavate muutuste mõjust looduse seisundile, süsinikusidumisele ning avalike hüvede kättesaadavusele.

Rohepoliitika eksperdirühma lõpparuannet arutatakse etapiviisiliselt rohepoliitika juhtkomisjoni kuluvate valitsuse liikmetega.

Rohepoliitika ekspertrühma raport



Riigikontroll tuvastas mitmeid majandusmeetmeid, mis töötavad vastu keskkonnaeesmärkidele

Riigikontroll hindas keskkonnaeesmärke saboteerivaid toetusmeetmeid, auditi tulemused avaldati 4. aprillil kontrolliaruandes. Enim leidis Riigikontroll keskkonnakahjulikke toetusi energeetika ja transpordi valdkonnas, aga ka tööstuses, põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses, ehituses ja elamumajanduses, ressursside tarbimise, jäätmekäitluse ja ringmajanduse, turismi jt valdkondades. Täiesti eraldi tähelepanu on pälvinud eri valdkondade majandusmeetmed, mis avaldavad negatiivset mõju liikide elupaikadele ja elurikkusele (bioloogilisele mitmekesisusele).

Näiteks makstakse Natura metsatoetust (toetust inimestele ja äriühingutele, kes omavad metsa Natura 2000 võrgustiku kaitsealadel) ka metsa eest, mis on juba maha raiutud.

Sealjuures tõi Riigikontroll energeetikavaldkonnas välja, et fossiilkütustest energia tootmise toetamine pärsib taastuvenergia kasutuselevõttu. Põlevkivienergia toetuste maksmise ühe näitajana on toodud rahalised sissemaksed Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks: 150 miljonit eurot 2010. aastal ja 125 miljonit eurot 2020. aastal, et rajada uus elektrijaam ning uued põlevkiviõlitehased.

Jäätmevaldkonna näitena tõi Riigikontroll välja Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse ladestusala sulgemise, milleks kasutatakse osaliselt riigi raha, sest saastaja-maksab-põhimõtet rikkudes pole ohtlikke jäätmeid ladestavatelt ettevõtetelt võetud kulude katmiseks piisavalt tasu.

Riigikontroll tõi Eesti puhul muu seas välja, et kui Eestil on olnud ülesanne anda keskkonnakahjulikest toetustest teada rahvusvahelistele organisatsioonidele, siis on seda tehtud pealiskaudselt ja põhjalikumaid analüüse tegemata. Näiteks on ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni üks eesmärk kõrvaldada toetused, mis võivad kahjustada elurikkust (eesmärk nr 3). Eesti 2014. aasta aruanne konventsiooni sekretariaadile ütleb, et Eestis elurikkust vähendada võivaid toetusi ei ole. 2019. aasta aruanne viitab küll võimalikele negatiivse mõjuga toetustele, kuid põhjalikumat analüüsi tehtud ei ole. Justiitsiministeeriumi ülevaate kohaselt õigusloome käigus hea õigusloome ja normitehnika põhimõtteid sageli ei järgita, ehkki need põhimõtted peaksid muu hulgas tagama selle, et selgitatakse välja kaasnevad keskkonnamõjud.

Riigikontroll osutas, et keskkonna parandamise eesmärkidele vastassuunalise mõjuga toetuste väljaselgitamise ja nendest vabanemise vajadusele, sh fossiilkütuse kasutamise vähendamise vajadusele, on juba aastakümneid tähelepanu juhtinud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, mh ÜRO, OECD, Rahvusvaheline Energiaagentuur ja Euroopa Liit. Välja on töötatud metoodikad selliste toetuste äratundmiseks ja nende mõjude hindamiseks. Näiteks Itaalias, Saksamaal ja Soomes on hinnatud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate toetuste mõju ja rahalist suurust. Seesuguste toetuste väljaselgitamiseks ja hindamise eelduseks on, et on kokku lepitud vastutajas ja vajalikes tegevustes. Riigikontroll leidis, et keskkonnaeesmärkidega vastassuunaliselt toimivate majandus-
meetmete väljaselgitamine ja hindamine saaks olla üks tegevustest Riigikantselei koostatavas tegevuskavas.

Riigikontrolli pressiteade

Riigikontrolli ülevaade Riigikogule





KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Õiguskantsler: Riigimetsateed võib sulgeda vaid riigiasutus hästi läbi kaalutud otsuse tulemusena

Õiguskantsler avaldas 12. aprillil seisukoha Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse kohta metsatee sulgemisel, leides, et RMK ei tohi delegeerida riigimetsa juurde viiva tee sulgemise kaalutlusõiguse teostamist eraõiguslikule isikule.

RMK oli seadnud Viimsi vallas asuvale riigimetsamaa kinnistule reaalservituudi, et eraisik saaks mööda teed juurde pääseda riigimetsa kinnistu kõrval asuvale erakinnistule. Lisaks juurdepääsu võimaldamisele lubas RMK aga servituudiga ka riigimetsateed eraisikul oma äranägemise järgi sulgeda: paigaldada riigimetsatee algusesse lukustatud tõkkepuu või automaatvärava. See tähendaks, et kohalikud elanikud ei saaks enam sealtkaudu riigimetsas käia.

Ehitusseadustiku (EhS) § 93 lg 1 kohaselt võib metsateed kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liikumist piiranud.

Õiguskantsler tõi välja, et reaalservituudi seadmise aluseks olevasRMK otsuses ei ole käsitletud metsatee sulgemise tagamaid ega kaalutlusi, vaid antud riigimetsatee sulgemise vajalikkuse ja proportsionaalsuse üle otsustamine eramaaomanikule. Riigimetsateed tohib sulgeda mitmetel õiguslikel alustel, nt tuleohutuse tagamiseks või metsaökosüsteemide kaitseks (EhS § 93 lg-d 6-7), kuid seda ei või teha eraisik.

Õiguskantsler sai RMK-lt teada, et konkreetsel juhul oli riigimetsatee sulgemise õigus antud eramaaomanikule seetõttu, et väidetavalt tuuakse riigimetsatee äärde prügi. Õiguskantsler leidis, et isegi kui see oleks piisav põhjus tee sulgemiseks, siis ei või delegeerida sellekohast kaalutlusõigust eraisikule ja teed ei või ka lõplikult (ajaliselt piiramata) sulgeda. Samuti selgub õiguskantsleri seisukohast, et ka RMK-l endal tuleb tee sulgemise otsus teha väga kaalutletult. Metsa reostamise takistamine on oluline, ent selle nimel ei saa võtta seaduslikke õigusi neilt, kes metsa lugupidavalt suhtuvad. Õiguskantsler lisas, et reostajate tabamiseks ja karistamiseks ning metsaaluse puhastamiseks tuleb rakendada tulemuslikke abinõusid, mis ei karista kõrvalseisjaid.

Õiguskantsler soovitas RMK-l sellised kokkulepped üle vaadata ja sõlmida need tingimustel, mis arvestavad seaduse mõtet ja sätteid.

Õiguskantsleri seisukoht





KLIIMAMUUTUS

IPCC: ülemaailmse soojenemise piiramiseks 1,5 °C-ni on vaja KHG-heidet vähendada 2030. aastaks 43% võrreldes 2019. a. tasemega

4. aprillil avaldas valitsustevaheline kliimapaneel IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) järjekordse hinnanguaruande "Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine ". Raport rõhutab, et Pariisi kokkuleppe pikaajalise globaalse temperatuurieesmärgi täitmine eeldaks, et kasvuhoonegaaside (eriti CO2) heitkogused peaksid kohe ja kiiresti hakkama vähenema. Loe lähemalt IPCC eelmise aasta raporti kohta 2021. a septembrikuu uudiskirjast.

Hinnanguaruanne toob välja, et enne möödunud aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26) välja kuulutatud riiklikud panused (NDC) ei ole piisavad, et piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni ning pärast 2030. aastat on vaja kiiresti tugevdada leevendusmeetmeid, et hoida globaalse temperatuuri tõus alla 2 °C ja püüda saavutada 1,5 °C. Praeguseks rakendatud kliimapoliitikad tooks kaasa globaalse soojenemise aastaks 2100 ligikaudu 3,2 °C võrra.

Raportis toonitatakse, et ülemaailmse soojenemise piiramiseks 1,5 °C-ni on vaja kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 43 protsenti ​​võrreldes 2019. aasta heitkogustega. Lisaks CO2 heitkogustele vajavad märkimisväärset vähendamist ka metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud KHG-de kogused.

IPCC sõnul on taastuvenergia suurem kasutamine, energiatõhususe paranemine ja kütuse vahetamine vähendanud süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid energeetika- ja tööstussektoris, ent sellest tulenev KHG heite vähenemine on siiski olnud väiksem kui heitkoguste suurenemine, mis on tingitud ülemaailmsest tegevuse suurenemisest enamikus sektorites.

Raportis on välja toodud, et kliimaseadused, mis loovad tõhusad valitsemisinstitutsioonid, hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi ja võimaldavad kaasamisraamistikke poliitika väljatöötamiseks, annavad kindluse investeeringuteks vähese heitega tehnoloogiatesse ja infrastruktuuridesse.

IPCC näeb ka märkimisväärset tarbija poolse KHG leevendamise potentsiaali: 2050. aastaks võib see vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40-70% kogu maailmas. Sellised strateegiad hõlmavad infrastruktuuri kasutamist, tarbijapoolsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ja sotsiaalkultuurilisi muutusi, mis on kooskõlas tervise ja inimeste heaolu parandamisega

Tegemist on viimase IPCC kuuenda hindamistsükli põhiaruandega. Eelmise aasta augustis avaldati esimese töögrupi "Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus" ja selle aasta veebruari lõpus tuli välja teise töögrupi aruanne "Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus" . Oktoobri alguses ilmub veel kuuenda hindamistsükli sünteesiaruanne, mis võtab kokku kõigi kolme töögrupi raportid.

IPCC raport "Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine"

Keskkonnaagentuuri uudis

Kliimapoliitika põhialused 2050 läheb muutmisele

Keskkonnakomisjon algatas mais eelnõu, millega tehakse Riigikogu 5. aprilli 2017 otsuses ˮKliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮmuudatused, seades eesmärgi saavutada hiljemalt 2050 aastaks kliimaneutraalsus, st kasvuhoonegaaside (KHG) netoheide vähendatakse selleks ajaks nullini. Eelnõu eesmärk on viia põhialused kooskõlla EL-is kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkidega.

Riigikogu võttis 2017. aasta 5. aprilli otsusega vastu "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" (KPP). KPP võeti vastu riigieelarve seaduse § 20 lõike 1 alusel. KPP-ga lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050 kliimamuutuste leevendamiseks ehk KHG heite vähendamiseks ning ühtlasi kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Vahepealsed muudatused kliimapoliitikas ja selle eesmärkides nii EL-is kui ka Eestis on põhjustanud vastuolu kehtivate kliimapoliitika põhialustega. KPP varasem pikaajaline eesmärk oli saavutada aastaks 2050 KHG heite vähenemine 80% võrreldes 1990. a tasemega.

Esialgne eelnõu on lühike - plaanis on teha kaks muudatust. Olulisimana muudetakse KPP punktid 1 ja 2 ning sõnastatakse järgmiselt: "1. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. 2. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ning vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.ˮ

Eeltoodud muudatusega seoses kaoksid KPP-st ära ka 2030 ja 2040 vahe-eesmärgid, mis seni nägid ette KHG heite vähendamist vastavalt 70% ja 72% võrreldes 1990. a tasemega. Millises strateegilises arengudokumendis või õigusaktis kliimaneutraalsuse saavutamise vahe-eesmärgid sätestatakse pole avalikkusele päris selge. Praegu on üks vahe-eesmärk kirjas üleriigilise arengustrateegia "Eesti 2035" tegevusprogrammis: aastaks 2035 on seatud KHG netoheite sihttasemeks 8 mln t CO2. Teadupoolest on keskkonnaministeeriumis arutluse all kliima vahe-eesmärkide seadmine praegu koostatava keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD mõõdikutena. Kirjutasime KEVAD arengukavast lähemalt märtsikuu uudiskirjas. Hetkel on koostamisel selle arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne, milles käigus mh hinnatakse ka kliimameetmete sotsiaalmajanduslikku mõju.

KPP eelnõu teise muudatusena on plaanis kehtetuks tunnistada punkt 11, milles on käsitletud põlevkivienergeetikat. Muudatust põhjendati sellega, et kuna ühtegi teist energiakandjat peale põlevkivi ei ole põhialuste tekstis eraldi välja toodud, siis pole sobilik see punkt sisse jätta. Energeetika arengusuunad, sealhulgas erinevate energiakandjatega seonduv sõnastatakse "Energiamajanduse arengukavas aastani 2035" (ENMAK), mis on hetkel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistamisel.

Uute ambitsioonikamate kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb kahtlemata võtta kasutusele märkimisväärselt täiendavaid meetmeid. Viimased 2021. a valminud KHG-heite prognoosid näitavad, et nii olemasolevaid kui ka kavandatavaid meetmeid arvesse võttes ei ole Eesti kursil, et täita isegi varem kehtinud vähem ambitsioonikaid kliimaeesmärke aastateks 2030 ja 2050. Eeltoodule lisab muret veel tõik, et 2022. a avaldatud KHG-heite inventuuri andmed näitavad, et metsanduse- ja maakasutuse sektor (LULUCF) on juba 2020. aastast liikunud süsiniku siduja poolelt süsiniku emiteerijaks, millega ei ole paraku seniste meetmete kavandamisel arvestatud.

KPP eelnõu on riigikogus teisel lugemisel. Edasisi arenguid on oodata peatselt.

"Kliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮ eelnõu



Eelnõuga plaanitakse tõsta taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 100% peale

Valitsus algatas 25. augustil seaduseelnõu, millega muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 nii, et aastaks 2030 moodustab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti senise 40 protsendi asemel. Kogu tarbitavast energiast, kuhu arvestatakse ka näiteks transpordikütus ja soojamajandus, peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti kehtiva 42 protsendi asemel.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduseelnõu väljatöötamine tingitud vajadusest tuua pikemas perspektiivis leevendust kõrgetele elektrihindadele ning panustada Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. Eelnõu on seotud valitsuse koalitsioonilepingu tegevusprogrammi alapunktiga 4.1, mis näeb ette, et: "Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht". 2020. aastal oli taastuvelektri osatähtsus Eesti summaarses elektri lõpptarbimises 28%.

Seletuskirja kohaselt toodetakse uues, tulevikukindlamas, elektrisüsteemis elektrit hajatootmises. Seda nii näiteks kodumajapidamiste katustel kui ka suurtes tuuleparkides. Põhilise energiaallikana taastuvelektri eesmärgi täitmiseks nähaksegi tuuleenergeetikat. Seni ei ole tuule-energia tootmist võimaldanud piisavas mahus suurendada õiguslikud ja planeeringulised takistused. Riigikantselei eestvedamisel toimub planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkuse lühendamine REPowerEU raames, mis on sisse põimitud valitsuse tegevusprogrammi. Viimane näeb ette, et läbi tuleb viia planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditeerimine eesmärgiga kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist, samuti on seatud eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt kolme aastaga ja luua meretuuleparkidele kompleksluba ning tagada lubade paralleelne menetlusprotsess. Täiendavalt luuakse planeerimisinstrument ning eelisarendusalad tuuleenergeetika kiiremaks kasutuselevõtuks. Uute taastuvelektri tootmisüksuste väljaehitamise protsesside kestus näiteks maismaa tuuleparkide puhul on minimaalselt viis aastat, meretuuleparkide puhul võib see aeg pikeneda 7 aastani.

Uute maismaa- ja meretuuleparkide püstitamisele peaks kaasa aitama ka 19. augustil 2022. a. jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatustega kehtestatud tuulikutasu regulatsioon - tuulikutasu makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele ja tuulikute mõjupiirkonnas elavatele inimestele; vastav seadus jõustub 1. juulil 2023. a. Sellega väheneb eelduslikult kohalike omavalitsuse üksuste ja tuulikute mõjupiirkonnas elavate inimeste vastuseis uutele tuuleparkidele.

Taastuvenergia eesmärgi tõstmise järelhindamine saab toimuma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt hiljemalt 2030. aasta 1. juuniks. Vahepealsel perioodil toimub Euroopa Komisjoni poolt tavapärane taastuvelektri sihttasemete saavutamise jälgimine läbi Eesti riikliku energia-ja kliimakava 2030 eduaruannete.

Eelnõu "Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus 656 SE"

Valitsus kinnitas õiglase ülemineku territoriaalse kava

9. juunil 2022 kinnitas valitsus 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (sh õiglase ülemineku territoriaalse kava(ÕÜK)) ja partnerlusleppe. Kinnitatud dokumendid esitati Euroopa Komisjonile ametlikuks heakskiitmiseks. Komisjon peaks kõigi liikmesriikide rakenduskavad kinnitama 2022 lõpuks.

Kava "üldeesmärk on võimaldada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal sellisel viisil, mis tagab kohaliku kogukonna heaolu, toetades samal ajal ettevõtjaid üleminekuga seotud uute ärivõimaluste väljaselgitamisel ja rakendamisel." Selleks kavandatakse Ida-Virumaa majanduse ümberkujundamist ja nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamist. Võimalikult sujuva ülemineku tagamiseks arendatakse piirkonnas sotsiaalteenuseid ja haridussüsteemi.

ÕÜK dokumendis on kava sisulise alusena mainitud Eesti kliima- ja energiaalaseid strateegiaid ning strateegilise raamistikuna "Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2030" ning "Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+". ÕÜK puudutab üksnes põlevkivitööstusega tugevalt seotud Ida-Viru piirkonda ning tegemist on kavaga, mille koostamise oluliseks ajendiks oli teatud perioodil ELi fondide kasutamise võimalus. Seni ei ole Eestis aga tähelepanu pööratud muudele sektoritele, milles kliimamuutuste või leevendusmeetmete tõttu seisavad samuti ees struktuursed muutused -nt metsandus ja põllumajandus.

Õiglase ülemineku territoriaalne kava



Kinnitati üleujutuste riskide maandamiskavad

8. juunil kinnitas maaeluminister Urmas Kruuse üleujutuste riskide maandamiskavad. Maandamiskava suuniseid tuleb arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Agne Aruväli sõnul ei ole üldjuhul jätkusuutlik planeerida jõeäärsetele (lammi)aladele uusi eramurajoone tulenevalt erosiooni- ja üleujutusohust. Seevastu oleks tiheasustusaladel igati mõistlik nende kasutus avalike rohealadena, kuhu rajatud nõvad saaksid üleujutuste korral täituda veega ning vähendada teiste alade üleujutamise ohtu. Muuhulgas tuleb läbi mõelda kraavide ja puhveralade säilitamine ning loomine, et liigveel oleks ruumi hajuda ilma vara kahjustamata. Sademeveesüsteeme peaks kliimamuutusi arvestades planeerima mitte omavalitsuse, vaid valgala põhiselt.

Maandamiskavad

Keskkonnaministeeriumi uudis





VÄLISÕHU KAITSE

Õiguskantsler: Terviseamet peab võtma vajalikud meetmed, et müra ei ületaks piirnorme

Õiguskantsler juhtis 11. mai kirjas Terviseameti tähelepanu sellele, et ka niisugune avaliku huviga tegevus nagu rongiliiklus peab jääma kehtestatud müra piirväärtuste raamesse. Konkreetsel juhul ületab Elva vallas raudtee lähedal asuvas elupiirkonnas rongiliikluse müra lubatud ülempiiri, samuti on kurdetud vibratsiooni üle. Terviseametil tuleb vajalikel juhtudel järelevalvet teha ning norme ületavate näitajate puhul häiringutekitajalt tulemuslike meetmete võtmist nõuda. Terviseametil on järelevalve tegemisel kaalutlusõigus. Küll aga on õigus eeldada, et kaalutlusõigust teostatakse kaalutlusvigadeta, eriti kui järelevalve tegemise abil saaks kaitsta ka inimeste õigusi (nt inimeste tervise kaitsmise kaudu).

Edasi saab lugeda: https://k6k.ee//uudiskiri/2022/suvi

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.