Teisipäeval, 15. mail lõppes kevadine metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine. Vaktsiini külvati väikelennukitelt kogu Eesti territooriumil, kokku ligi 43 000 km²-l. Külvamist alustati Hiiu- ja Saaremaast ning edasi liiguti läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Selleks, et vaktsiinisöötade tarbimist ning seeläbi vaktsineerimise efektiivsust kontrollida, kütitakse pärast vaktsineerimise lõppu rebaseid ja kährikuid, et hinnata, kas loom on vaktsiini söönud. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on plaanis läbi viia käesoleva aasta sügisel. Vaktsineerimist jätkatakse niikaua igal kevadel ja sügisel, kuni marutaudijuhtumeid enam Eestis ei esine.

Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on väga head. 2006. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli esialgsete andmete põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 85% sihtgrupi loomadest. Samuti on tunduvalt vähenenud marutaudijuhtumite üldine arv Eestis. Käesoleva aasta kolme esimese kuu jooksul diagnoositi marutaudi ühel loomal - veisel.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Eelmisel aastal diagnoositi kokku üle Eesti 114 marutaudijuhtumit, neist 13 kodu- ja 110 metsloomadel. 2005. aastal avastati marutaud 266 loomal.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et kasside ja koerte igaastane marutaudivastane vaktsineermine on loomaomanikele kohustuslik.