Miks osa taimi peab vastu ebasoodsates keskkonnatingimustes, teine osa aga mitte? Millest oleneb taimede stressitaluvus? Kas stressi saab vältida? Neid probleeme lahati metsandus- ja maaehitusinstituudi ökofüsioloogia osakonna Tallinnas korraldatud seminaril «Stressitingimuste mõju metsaökosüsteemile».

Seminaril anti ülevaade aastail 2002–2006 sihtfinantseeritud projekti «Puude stressitolerantsuse ökofüsioloogilised alused: puitumisprotsesside ja produktsioonidünaamika struktuur – funktsionaalsed seosed» tulemustest. Kuigi suur osa uurimistulemusi on avaldatud paljudes ISI WEB of Science’is viidatavates ja teistes rahvusvahelise tähtsusega ajakirjades, jätkus arutamiseks küsimusi. Ettekannetest selgus, et taimede stressifaktoreid on palju: biootilised tegurid (taimehaiguste tekitajad, parasiidid jt), liikidevaheline konkurents, elutegevuse käigus tekkivad keemilised ühendid jms, aga ka inimtegevus: tööstusettevõtteist elukeskkonda paisatavad saasteained, elektrienergia tootmisel tekkivad heitmed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid jne.

Bioloogiakandidaat Malle Mandre rääkis, et biootiliste tegurite suhtes on taimedel arengu käigus välja kujunenud kaitsemehhanismid, mis pidurdavad haigusetekitajate või kahjurite levikut kudedes. Saasteainete suhtes taimel geneetiliselt välja kujunenud kaitsereaktsioonid aga puuduvad ning ellujäämine sõltub vastupanuvõimest.

Vanemteadur Katri Ots rääkis pikaajalise õhusaaste mõjust metsaökosüsteemi funktsioneerimisele ja struktuurile, puude biomassi ja võrade arhitektuurile Kirde-Eestis. Selgus, et metsad, mis varasematel aastatel kannatasid suure saastekoormuse all, on pärast selle vähenemist taastumas. 

Saastatud keskkonnas on eriti olulised ilmastikutingimused, mis mõjutavad puude juurdekasvu. Seda tõestasid vanemteadur Henn Pärna uuringud. Siiski ei pruugi tööstusheitmed olla alati kahjulikud, vaid arukalt ja teadusuuringutele toetudes saab heitmeid kasutada väetistena. Nii selguski doktorant Jaan Pikka ettekandest, et heitvete muda stimuleerib kaskede kasvu.

Doktorant Tatjana Kuznetsova rääkis sellest, milliseid stressitegureid on tekitanud põlevkivi kaevandamine ja missugused puuliigid sobivad põlevkivikarjääride metsastamiseks. Ökofüsioloogia osakonnal on traditsiooniks pidada laiema osalusega seminare vähemalt kord aastas. Peale maaülikooli oli osalejaid TLÜst, Räpina aianduskoolist, keskkonnauuringute keskusest, Harjumaa keskkonnateenistusest, metskondadest.