Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 31. august 2022 (2022-09-01 08:16:28)

Vaata Eesti toidu kuu avaürituse fotosid

30. augustil avati Põhjaka mõisas Eesti toidu kuu ühise moosikeetmisega. Moositeost võtsid osa maaeluminister Urmas Kruuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Kohale tulnud toidutootjate esindajad leidsid ühiselt, et sügis passib Eesti toidu kuu tähistamiseks hästi, sest siis on kõige rikkalikumalt varustatud meie toidulaud. Vestlusringis arutleti teemadel, kui palju geopoliitiline olukord mõjutab meie toidulauda ja millised on Eesti toidu võimalused eeloleval talvel.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas, et viimased kaks aastat on toonud toidumaastikul täiendavalt esiplaanile julgeoleku dimensiooni. "Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on praeguses olukorras osa meie julgeolekust. Samas pole toidujulgeolek ainult põllumeeste või riigi teha, vaid siin saab suures osas kaasa aidata ka kohalik tarbija. See on meie kõigi ühine asi," pani ta kuulajatele südamele.

Taluliidu juht Kerli Ats lisas, et toidutööstuses on suurtootjate kõrval oma kindel koht kodumaise toidulaua katmisel talutootjatel, kes rikastavad ja mitmekesistavad meie toiduvalikut. "Lühikesed tarneahelad on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida tuleb toetada ja arendada," kinnitas Ats. "Lokaalne toidu tootmine ja tarbimine aitavad kaasa jätkusuutliku toidusüsteemi rakendamisele," osutas Ats kestlikule toimimisele.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on toidutootjad elutähtsa teenuse osutajad, mistõttu on väga positiivne, et juba traditsiooniks saanud Eesti toidu kuu toob toidutootmise fookusesse. "Suurem tähelepanu kodumaisele toidutööstusele on tähtis just nüüd, kus toidutootjate igapäevast tööd pingestavad energiakandjate hinnad ja kättesaadavus. Usun, et toidutootjate, riigi ja tarbijate tõhusas koostöös suudame praegusest kriisist üle saada," osutas Potisepp.

Roomet Sõrmus tõi välja, et tootmiskulude kiire kasv on põllumajanduses ja toidutootmises riske oluliselt kasvatanud ja muutnud kodumaise toidutootmise haavatavamaks. "Samas meie toidutootjad suudavad pakkuda rikkalikkus valikus toidukaupu, tagades seejuures usaldusväärse kvaliteedi, toiduohutuse kõrge taseme ja hoides ümbritsevat keskkonda," lausus ta. "Praeguses ebakindlas olukorras peame üheskoos pingutama, et tulla toime energiakriisiga ning tagada kodumaise toidu taskukohasus tarbijatele," nõustus Sõrmus toiduliidu juhiga.

Fotod on nähtavad: SIIT. Fotode autor: Mats Õun. Meedia võib fotosid oma väljaannetes vabalt kasutada viidates fotode autorile.


Kogu septembri toimub üle Eesti palju toidule pühendatud üritusi: toidufestivale, sügislaatasid, toiduteemalisi töötubasid ning konverentse. Sündmuste programm avab tarbijale Eesti toidu lugu alates metsaandide kasutamisest, hoidiste tegemise propageerimisest ja lõpetades konverentsidega, kus arutletakse toidutootmise tulevikuteemadel. Eesti toidu kuu sündmused on nähtaval kodulehel eestitoit.ee.

Kalakasvatajad: riik peab sekkuma energia hinnakujundusse

Kalakasvatajate selge sõnum on: kõrgustesse küündinud energiahinnad teevad tootmisega jätkamise keeruliseks, oodata on üldist tootmismahu järsku vähenemist.

Maaeluminister allkirjastas juulis Eesti vesiviljeluse mitmeaastase riikliku tegevuskava aastani 2030, et aidata luua Euroopa Liidus vesiviljelussektor, mis oleks konkurentsi- ja vastupanuvõimeline, tagaks inimeste varustamise täisväärtusliku ja tervisliku toiduga, vähendaks Euroopa Liidu sõltuvust mereandide impordist, looks ettevõtjatele majanduslikke võimalusi ja uusi töökohti.

Kalakasvatajate sõnum on aga, et selle seatud eesmärgini ei jõutagi, lihtsalt sektor on nii räsitud tootmissisendite hinnatõusust, kus toodangu müügitulud ei kata juba mõnda aega kulutusi - sestap on oodata pigem seda, et kodumaise kala, ilmselt ka lähiriikide, tootmismahud langevad.

Jõgevamaal Härjanurme Kalatalu juhtiva Martin Liivi sõnul on sektoril hetkel tõeliselt keeruline saada hakkama -kõrgustesse küündiv elektrihind seab vesiviljelejad äärmiselt raskesse olukorda.
"Ettevõtete tootmistüübid, mahud ja seetõttu tarbimine on küll erinev, kuid valdav osa tootjatest on elektri kõrgustesse paisunud hinna tõttu väga keerulises olukorras. Suheldes ametivendadega ja nende hetkeolukorda uurides on selge, et riigi sekkumisele energia hinna kuludele on karjuv, ja mis põhiline, kiireloomuline vajadus," rõhutab Liiv.

Kalakasvataja selgitab, et kui meedias on peamiselt kõlama jäänud erinevad soovitused elektri kokkuhoiuks ja hinnatippude puhul tootmise ajutiseks peatamiseks, siis vesiviljeluses see võimalik ei ole.
"Elektrit on tarvis katkestusteta 24/7 ainuüksi selleks, et kalu lihtsalt elus hoida, rääkimata söötmisest ehk edasikasvatamise protsessist, kus vee kvaliteedi säilitamiseks energiavajadus tõuseb veelgi. Ka lühiajaline, näiteks 10 minutit kuni mõni tund, sõltuvalt kasvandusest ja biomassi hulgast, elektritarbimise katkestamine võrdub hingamisaparaadi seiskamisega. Seetõttu on vesiviljelejad olukorras, kus energiat tarbitakse niigi nii vähe kui võimalik, kuid tootmise sisendkulust moodustab see väga suure osa. Kui täna tuled kustu panna, siis homme need enam ei sütti," selgitab Liiv ja lisab, ei saa välistada mõnede tootjate tegevuse, vähemalt osalist, lõpetamist.
Oluline on Liivi sõnul teada ka seda, et vesiviljeluses tootmisega nullist alustamise korral kulub esimese müügikala saamiseks klassikaliselt aega kolm aastat.

Rohkem saab lugeda EPKK lehelt.

Parima rukkikülvaja tiitli pälvis hoopis toidutootja

Eesti Rukki Seltsil on traditsiooniks tunnustada parimat rukkikasvatajat, kes kas teos või sõnas rukkikasvatust propageerib. Tänavu pälvis selle tunnustuse aktsiaselts Tartu Mill juht Uuno Lausing.

Eesti Rukki Selts ja MTÜ Külvaja korraldasid 25. augustil Väätsal Rukkikülvaja päeva. See päev on pühendatud teenekale põllumehele Endel Liebergile.

Seltsi president Vahur Kukk tsiteeris tunnustust üle andes Carl Robert Jakobsoni: See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on. "Saan kinnitada seda Carl Robert Jakobsoni 1874. aastal kirja pandud mõtet, kui ta ütles, et ainult see riik, kes suudab oma rahva ära toita, saab olla iseseisev. Praeguste sündmuste valguses võime kinnitada, et see on prohvetlik ütlus ja taevale tänu, et meil on põllumehi ja toidutootjaid, kes seda suudavad," sõnas ta. Kuke sõnul on tänavune laureaat panustanud just rukki väärindamisesse, tootes jahu ja jahutooteid, mis rikastavad meie kõigi toidulauda.

Tänavu parimaks rukkikasvatajaks tituleeritud Uuno Lausingu sõnul on tal suur au võtta vastu selline tunnustus. Tema esmased tänud lähevad muidugi rukki kasvatajatele, et nende firmal oleks, millest toitu toota. "Rukkikasvatusel on Eestis pikaajaline ajalugu ja traditsioon. Eesti põllumehed on väga teadlikud rukkikasvatajad. Uued hübriidsordid on kindlasti palju vastupidavamad ilmastikule ning rukki toidukvaliteet püsib ka vihmase ilmaga põllul kauem kui aastaid tagasi, mis tagab tarbijale kvaliteetse jahu," ütles Lausing.

Rukist kasvatatakse Eestis tänavu 13 714 hektaril, 41% rukki pinnast on maherukki all. "Aastas jahvatame keskmiselt 25 000 tonni rukist, millest valmistame erinevat tüüpi rukkijahusid, sealhulgas ka mahedat rukkijahu," rääkis Lausing.

Tartu Mill on olnud aastaid rukkiseltsi liige ja toetaja. Küsimusele, miks nad seda teevad, vastas Lausing, et rukis on osa Eesti kultuuriajaloost. "Olles suurim rukkijahu tootja Eestis, oleme tundnud soovi seda osa kultuurist hoida ja toetada. Läbi selle oleme saanud toetada ka meie põllumehi, kes tegelevad rukki kasvatamisega. Suured tänud Leonhard Puksale, Vahur Kukele ja Rukkiseltsile, kes on rukki kasvatamist Eestis aktiivselt propageerinud ja arendanud," sõnas vastne tiitlivõitja.

Küsimusele, kuidas võiks rukkitarbimist veelgi enam propageerida, vastas ettevõtja, et aktiivsemalt võiks ellu äratada vanu häid rukkijahu retsepte ning teha tihedamat koostööd toidublogijatega, kes mõtleks väja uusi rukkijahu tooteid, mis kõnetaks ehk paremini uut põlvkonda.

Ettevõte Tartu Mill on suurtegija, seda lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Nende käive küündis 2021. aastal 50 miljoni euroni. Uuno Lausingu sõnul on Tartu Milli tulevikuplaan olla efektiivne ning jätkusuutlik teraviljatöötleja, hea partner põllumeestele ja pakkuda kõrge kvaliteediga toodangut klientidele.

Traditsioonilise laureaadi tamme istutas Uuno Lausing perekond Liebergi koduparki, kuhu ka teised, sama tiitli pälvinud, oma puud on istutanud.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Koja konverentsid ja seminarid

06.09 -
EPKK infopäev "Meede 8 - Metsanduse investeeringutoetus"
06.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
08.09 - EPKK Infopäev "Põllumajandusloomade aretus - piimaveisekasvatus"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
20.09 - EPKK Infopäev "Taastava põllumajanduse võtted taimekasvatuses"
21.09 - Ettevõtte külastus "Taastav põllumajandus taimekasvatusettevõttes"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
27.09 - EPKK konverents "Digipööre Eesti maamajanduses"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
30.09 - EPKK Infopäev "Loomade käitlemine ja psühholoogia - lihaveis"
12.10 - EPKK konverents "Metsandusfoorum 2022"
12.10 - EPKK konverents "Maheturg 2022: Mahetoit igale toidulauale"
13.10 - EPKK "Lihaveisekasvatuse konverents 2022"
25.10 - EPKK konverents "Aasta Põllumees 2022: põlvkondade vahetus põllumajanduses
27.10 - EPKK infopäev "Ühistegevuse head praktikad ja edulood"
03.11 - EPKK veebikonverents "Toidu tootmisest ja põllumajandusest uut väärtust otsides"
23.11 - EPKK Infopäev "Põllumajandusloomade aretus - seakasvatus"
24.11 - EPKK Infopäev "Loomade söötmine ja heaolu - seakasvatus"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents
02.12 - EPKK infopäev "Kvaliteedikavade ülesehitamine ja rakendamine"
08.12 - EPKK konverents "Teraviljafoorum 2022"

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.