Bert Holm ning Katrin Heinsoo põllumajandus- ja keskkonnainstituudist tutvusid Soomes Joensuu ümbruses päideroo kui taastuvenergia allika kasvatuse, koristuse ning kasutusega. Külalislahkeks vastuvõtjaks oli Matti Turpeinen Vapo OY-st, kel 500 lepingut 10 000 hektari päideroopõldude saagi iga-aastaseks kokkuostuks ning ka 4500 hektarit oma põlde. 

Endisel freesturbaväljal nägime päideroo koristust, niitmist, vaalutamist ning nelikantpakkideks pressimist. Mida kõrgemaks päideroog põllul kasvab, seda suurem on talvine lamandumisoht. Õige koristusaeg on kevadel, kui muld veel külmunud, kuid lumi sulanud ning päike taimed kuivatanud.

Meile näidati ka päideroopallide purustamist. Mass segati turbaga ning saadeti kütteks Joensuu katlamajja. Kuna erinevalt turbast on päideroog CO2-neutraalne kütus, olevat terve reeglistik, mis aitab sellise segu korral CO2 pealt maksu arvestada. Segades välditakse ka kuiva turba lendumist või sõltuvalt turba tootmisaastast tõstab kütuse kuivaine sisaldust. Selle piirkonna väetatud päideroopõldudel on keskmiseks saagiks umbes 3,5 tonni kuivmassi hektarilt aastas. Samas rõhutati, et Lõuna-Soome põldudelt saadakse lihtsa vaevaga ka 4,7 tonni. Sellise saagi korral katab kuivaine müük vaevu koristuskulud. Külastasime ka endist freesturbavälja, kus Kuopio ülikooli teadlased püüavad välja selgitada päideroo kasvatamise mõju, võrreldes konserveeritud freesturbaväljadega (CO2 sidumine, ainete leostumine jne).

1500 tonnist kuivemast ning kõrgema kvaliteediga päideroost püütakse tänavu kevadel pressida küttegraanuleid, mida siis Rootsi või Taani eksportida. Jäi kokkulepe, et mõned saadetakse maaülikoolile, et saaksime neid kasutada õppetöös ja mõõta kvaliteedinäitajaid.

Päideroo uuringuid meie ülikoolis veel ei tehta, kuid kuuldavasti on teemast huvitatuid. Oleme valmis Soomes nähtut huvilistega lähemalt jagama.