Keskkonnaminister Madis Kallas nentis, et tänu kvoodihinna tõusule oli heitkoguse ühikutega kauplemisest teenitud tulu eelmisel aastal prognoositust märksa suurem. "Tänu suuremale laekumisele oli läinud talvel võimalik anda vähemkindlustatud leibkondadele toetust energiaarvete leevendamiseks," lausus Kallas.

Vähemalt pool Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest teenitud tulust tuleb suunata kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse. Tänasel istungil sai valitsus tulu kasutamisest ülevaate.

Näiteks rahastati eelmisel aastal mitmes Eesti piirkonnas - Pärnus, Paides, Kuressaares, Haapsalus ja Sindis - üleujutusriskide maandamiseks vajalikke ehitusi. Saadud tulust toetati ka täiselektriliste sõidukite ostu ettevõtetele, linnaliini elektribusside soetamist Tallinnas ning jäätmete liigiti kogumise lahenduste arendamist kohalikes omavalitsustes.

Lisaks toetati energiasäästu suurendamist korterelamutes ja avaliku sektori hoonetes, biogaasi kasutamise edendamist, rohevesinikku kasutava ühistranspordi arendamist, säästvat raudtee- ja veetransporti ning rahvusvahelist kliimakoostööd.

Kliimakoostöö raames viisid Eesti ettevõtted arenguriikidesse keskkonnasõbralikke, digitaalseid ning taastuvenergia lahendusi, näiteks Gruusias metsatulekahjusid ennetades või Keenias elektrisüsteemi tasakaalustades ja taastuvenergia integreerimist lihtsustades.

Perioodide 2013-2020 ning 2021-2030 enampakkumistulusid kasutatakse vastavalt riigieelarvestrateegias kokkulepitud meetmetele. 2013.-2020. aasta tulust on tegevustele eraldatud üle 92% ning 2021. aasta lõpuks oli kogusummast välja makstud 40%. Kuna uue perioodi kauplemistulu laekus esimest aastat, siis on sellest toetatavate meetmete rakendamine algusjärgus.

Alates 2014. aastast toimuvad lisaks tava-enampakkumistele lennunduse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumised. 2021. aasta lennunduse ühikute müügist saadud enampakkumistulu oli 572 365 eurot.

Kogu lennunduse enampakkumisel saadud tulu kasutatakse kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ning alates 2021. aastast toetatakse rohetehnoloogiaalase ettevõtluse arenguprogrammide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise projekte. Näiteks edendab Võrumaal asuv Kääpa põhikool taastuvenergia haridust, mille raames ehitati kooli juurde liikuv ja pööratav nutipink, kus saab mõõta päikeseenergiat ning laadida seadmeid.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem toimib alates 2005. aastast.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade