Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / august 2022 (2022-08-11 09:05:11)


Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Roomet Sõrmus: jaekaubandus alles kohaneb maailmaturu hindadega

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles üldist toiduainete hinnatõusu kauplustes kommenteerides, et kuna piimatoodete ja mitmete teiste toiduainete tootmisel on suur osakaal ekspordil ning ekspordihinnad on kasvanud kiiremini, kui siseturule müüdavate toodete hinnad, siis jaekaubandus pole nii tooraine kui teiste tootmissisendite hindade kallinemisega seotud objektiivset hinnatõusu täiel määral veel vastu võtnud.

Möödunud nädalal avaldatud Swedbanki analüüs näitas, et kuigi Eesti toidutööstuste käive selle aasta esimeses kvartalis kasvas lausa 19%, siis sektor lõpetas kiiresti kasvanud kulude tõttu kvartali ikkagi kahjumis.

Hinnatõusust rääkides ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus, et kodumaistele toidutööstustele on toiduainete kiire hinnakasv kindlasti ka ohukohaks, sest toit moodustab suure osa Eesti inimeste väljaminekutest ning tarbijate ostujõud on piiratud.

"Arvestades praegust olukorda, kus toiduainete tarbijahinnad on aastaga umbes viiendiku võrra kasvanud, hakkavad inimesed paratamatult harjumuspärastele toiduainetele otsima soodsamaid alternatiive, mis omakorda viib ilmselt ka imporditud toidu osatähtsuse suurenemiseni inimeste toidukorvis," osutas Sõrmus murekohtadele.

Tootmismahud vähenesid

Sõrmus märkis, et kuigi Statistikaameti andmetel vähenes juunis toiduainete tootmises tööstustoodangu maht 1,7% on põllumajandus-ja toiduturgudel hinnakõikumised üsna tavapärased, mistõttu toodangu mahu vähenemisest ühe kuu lõikes üldisemaid järeldusi teha oleks ennatlik. "Samuti mängib toidutööstuses nii tootmises kui tarbimises sesoonsus väga olulist rolli. Kui vaadata jooksevhindades eri toidutööstuse valdkondade toodangu maksumust juunis võrrelduna aasta taguse ajaga, siis kõikides suuremates tootmisvaldkondades on toodangu maksumus oluliselt kasvanud. Sõltuvalt sektorist on kasv olnud 20-35%. Seejuures tuleb siiski silmas pidada, et samal ajal on väga palju kallinenud ka tooraine maksumus ja sisuliselt kõik teised tootmiskulud. Nii nagu teisteski valdkondades on toidutööstuste jaoks väga suur väljakutse energiahindade suur kasv," lisas ta.

Sõrmus ütles, et kuigi põllumajandus- ja toiduturgudel toimus pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse päris kiire hinnatõus, on praeguseks osades valdkondades olukord rahunenud. "Näiteks teravilja ja õlikultuuride turul on hinnad tipptasemega võrreldes ca viiendiku võrra langenud," osutas ta.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehelt.

Maagaasile alternatiivi tekitamine eeldab rahasüsti

Ettevõtted seisavad valikute ees, millise kütuseliigiga jätkata oma tootmist sügis-talvisel perioodil, sest gaasiga varustatuse peale ei saa täie kindlusega loota. Ettevõtted on riskide maandamiseks ettevalmistusi teinud juba kevadest saati. Maaeluministeeriumi plaanib lähiajal avada ka toetusmeetme, et aidata toidusektori ettevõtetel investeerida alternatiivsete energialahenduste loomisesse ning suurendada sõltumatust Vene gaasist.

Gaasi varustuskindlus on toidutööstuste jaoks tõusnud oluliseks murekohaks. Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus sõnas, et toiduainetööstuse ettevõtetes on maagaas ühe peamiselt kasutatava kütusena kriitilise tähtsusega. Tema sõnul on peamiselt kasutusel keskmise võimsusega põletusseadmed, mille nimisoojusvõimsus jääb vahemikku 1-50 MWth.

"Toiduainetööstuses on nii neid ettevõtteid, kellel on võimalus alternatiivkütusena kasutada ka põlevkiviõli, kui ka neid, kellel see võimalus puudub ja üleminek teise kütuse kasutamisele vajaks täiendavat investeeringut," osutas Sõrmus probleemkohtadele. "Põllumajanduskojale teadaolevalt on näiteks suuremates piimatööstustes üldiselt olemas või mõnes ka loomisel võimalus gaasile lisaks kütteõli või mõne teise alternatiivse kütuse, näiteks hakkepuidu, kasutamiseks. Toidutööstuses laiemalt on aga olukord erinev ja paljudes tööstustes gaasi kasutamisele alternatiivi pole. Gaasi kasutatakse osaliselt ka põllumajandusettevõtetes, näiteks viljakuivatites," lisas ta.

Lisainvesteeringute vajadus

Ettevõtted peavad arvestama asjaoluga, et keskmise võimsusega põletusseadmed on reguleeritud keskkonnaministri määrusega, millega sätestatakse ka saasteainete piirmäärad lähtuvalt kasutatavast kütuseliigist. "Sellest lähtuvalt peaksid ettevõtted, kellel on kasutusel määruse mõistes uued põletusseadmed, st seade on kasutusele võetud pärast 20. detsembrit 2018, investeerima puhastusseadmetesse, milleks ettevõtetel puuduvad ressursid. Arvestades ka alternatiivkütuse kasutamise vajaduse ebaselget ajalist perspektiivi, ei ole niivõrd suure investeeringu tegemine ka majanduslikult otstarbekas," osutas Sõrmus.

Ta tõi välja, et toidutööstused on töötleva tööstuse sektoris suurimad gaasitarbijad, mistõttu on gaasiga varustuskindluse tagamine toidutööstustele kriitilise tähtsusega küsimus nii riigi toidujulgeolekut kui toidu varustuskindlust silmas pidades. Toiduainetööstus ja põllumajandussektor tarbivad indikatiivselt aastas kokku ca 335 GWh gaasi.

"Toidutööstusele, kui ühele suuremale gaasitarbijale tarnete tagamine pole oluline mitte ainult toidutootmise töös hoidmiseks, sellest sõltub kogu põllumajandussaaduste tarneahel kuni loomade heaolu küsimusteni välja. Lisaks on toiduainetööstuse puhul tegemist ühiskonna jaoks oluliste ja hädaolukorras prioriteetsete tarbijatega, kellele tuleks eelisjärjekorras tagada gaasiga varustamine olukorras, kus gaasitarnete katkemisel pole võimalik kõikide tarbijate gaasivajadust katta," hoiatas Sõrmus gaasiga varustatuse katkestuste eest.

"Kuigi riigi esindajad on kinnitanud, et toidutootmist peetakse elutähtsaks tegevusalaks, mis gaasinappuse korral kuulub prioriteetsete sektorite hulka, siis toidutööstus kuulub kuue tarbijagrupi hulgas prioriteetsuselt alles neljandasse gruppi. Vajame seetõttu riigi tasandil selget plaani, kuidas gaasinappuse korral tegutsetakse. Ettevõtjad vajavad paremat arusaama, millistele tarbijagruppidele praeguse prognoosi kohaselt eeloleval sügis-talvisel perioodil gaasi kindlasti jätkub arvestades loodud varude suurust ja erinevate tarbijagruppide tarbimise mahtu. Pöördusime selles küsimuses koos toiduliiduga juunis ning uuesti augusti alguses ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole," vahendas ta.

Jagatud vastutus

Sõrmuse sõnul saadi ministeeriumilt juuli kesksel koja esimesele pöördumisele vastus, kus kinnitati, et riik pingutab Eesti varustuskindluse tagamise nimel, seda tehakse nii gaasivaru soetamise kui LNG terminali vastuvõtuvõimekuse rajamise näol. Hoolimata tavapärasest oluliselt erinevast olukorrast gaasiturul jätkub ka Lätis asuva maagaasihoidla täitmine.

Ministeeriumipoolses vastuses rõhutati, et riik peab oluliseks ka ettevõtte tasandil riskide hindamist ning soovitab teha ettevalmistusi talviseks perioodiks ja veenduda, et kütusevajadused oleksid kaetud. Esimese sammuna soovitas MKM ettevõtetele suhelda enda energiamüüjaga ning uurida, kuidas vajaminevad kütuse kogused tagatud on. Juhul kui näiteks maagaasi varustuskindluse osas pole täit kindlust ja ettevõte saab kasutada teisi kütuseid, on praegu igati õige aeg teha ettevalmistusi alternatiivsete kütuste kasutusele võtmiseks. Sealjuures on oluline kontakteeruda kütuse tarnete küsimuses ka nende alternatiivsete kütuste pakkujatega nagu näiteks põlevkiviõli tootjatega. Vastasel juhul ei pruugi neil talvel olla võimalik täiendavate kütusetarnetega ettevõtteid aidata.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehelt.

Euroopa Komisjon tahab veelgi pestitsiidide kasutamist vähendada

Teadlased ja tavakodanikud on üha enam mures pestitsiidide kasutamise ning nende jääkide ja metaboliitide kuhjumise pärast keskkonnas. Komisjoni hinnangul on pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi alusel kehtivad nõuded osutunud liiga leebeks ja neid on rakendatud ebaühtlaselt. Samuti ei ole piisavalt edukad oldud integreeritud kahjuritõrje ning muude alternatiivsete lähenemisviiside meetodite kasutamisel.

Keemilised pestitsiidid kahjustavad inimeste tervist ja põhjustavad elurikkuse vähenemist põllumajanduspiirkondades. Need saastavad õhku, vett ja keskkonda laiemalt. Seepärast tegi komisjon ettepaneku selgete ja siduvate eeskirjade kohta.

Ranged eeskirjad ja riiklikud eesmärgid
Seatakse õiguslikult siduvad eesmärgid ELi ja liikmesriikide tasandil vähendada 2030. aastaks 50% keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist. Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud vähendamiseesmärgid kindlaksmääratud parameetrite piires, et tagada kogu ELi hõlmavate eesmärkide saavutamine.
Uued keskkonnasõbraliku kahjuritõrje eeskirjad tagavad, et kõik põllumajandustootjad ja muud kutselised pestitsiidikasutajad kasutavad integreeritud taimekaitset, mille puhul esmalt kaalutakse alternatiivseid meetodeid kahjurite vältimiseks ja tõrjeks, enne kui viimase abinõuna võidakse otsustada keemiliste pestitsiidide kasuks.
Põllumajandustootjad ja teised kutselised kasutajad peavad hakkama pestitsiidide kasutamise üle arvestust pidama. Lisaks peavad liikmesriigid kehtestama põllukultuuripõhised eeskirjad, milles määratakse kindlaks keemiliste pestitsiidide asemel kasutatavad alternatiivid.

Tundlikel aladel keelatakse igasugune pestitsiidide kasutamine. Pestitsiidide kasutamine on keelatud sellistes kohtades nagu linna haljasalad, sealhulgas avalikud pargid või aiad, mänguväljakud, puhke- või spordiväljakud, avalikud teed ja Natura 2000 kaitsealad ning kõik ökoloogiliselt tundlikud alad, mida tuleb kaitsta tolmeldajate pärast. Uued eeskirjad lõpetavad keemiliste pestitsiidide kasutamise meie lähimas ümbruses, millega iga päev kokku puutume.

Ettepanekuga muudetakse praegune direktiiv määruseks, mis on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Sellega lahendatakse probleemid, mis tulenevad kehtivate eeskirjade nõrgast ja ebaühtlasest rakendamisest viimase kümne aasta jooksul. Liikmesriigid peavad esitama komisjonile üksikasjalikud iga-aastased eduaruanded ja rakendamisaruanded.

Artikkel ilmus EPKK juuli infolehes.

Koja konverentsid ja seminarid
13.09 -
EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - Infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.